nii vähe on asju millesse me päriselt usume
nii vähe on jooke mis päriselt maitsevad
aga longero
this is what dreams are made of
et selle aasta lõpus me tõenäoliselt sureme
et me oskasime tõesti oskasime
kogu aeg sõda karta juba lapsest saati
ma vb veic hilinen
ma vb jõuan
enne kuskilt läbi kohvi võtta ja longero taskusse
fakk kogu aeg on midagi kahetseda
peaaegu kogu aeg on midagi tähistada
ylejäänud aeg on kõigest kopp ees selle pärast juua
ja mingid inimesed annavad endast kogu aeg nii suuri tükke ära
mida see teeb
mida see meiega teeb kui me endast tükke ära anname
kas see teeb meid lõpuks tervemaks ja pärast tähistame
kas see teeb meid lõpuks tervemaks kui me kogu aeg tähistame
lõpuks on peaaegu kogu aeg lohh olla
lõpuks näen kogu aeg lohh välja
& oled sa selle peale mõelnud yldse et vb
ma olen kõige lahedam inimene keda sa kunagi kohtad
ma olen su elu suurim joppamine
narva maantee ääres peegeldavad klaasid ja sitaks tolmu
nagu iga kevad
ja mis see siis olema peaks
vaatan klaaside peegeldusest iseend taaskord
jõu teeme tobi w
jõu akna peal tobi võib teha w
selle kõigega jah kaasnes see moment kus
saime aru et siit vb nõks veel ja siis edasi saab aint allamäge minna
no shit et me oleme kurvad
kui ainus asi mida me hästi teha oskame on üksteise ajusid nussida
Aliano, detsember
hingatab imelikuks kohvi sisse ahmides on vaja mingit hommikut otsida on vaja proovida kas eile kuidagi mahub sellesse päeva. meie küllusest saab stagna vibe varem või hiljem on see seda väärt kui saame teada varem või hiljem. see kõne mida ma ootasin üle väga pika vahemaa sinuga rääkida mis see minuga teeb midagi head aga ka väga palju halba ja otsustame iseendale vastu jälle sõnad voolavad ühtse reana nad on nii ilusad ja kerged ja seal ei ole ühtegi valet sees need hõljuvad siin võõraste mägede kohal kui vaikselt läheb pimedaks seisan müüril mille taga algab sada meetrit kukkumist.
Bern–Basel autobahn, detsember
on võimalik minna tagasi lapsepõlve kohta sellesse samasse kehasse koorides ühele võõrale mehele mandariini autobahnil 120 proovida koorida nii et tuleks kõik ühe tükina.
alles päeva teises pooles pesen ta higi endalt maha ja naeratan on mingi püüd kuskile suunas arengukaar. püüd kasvada püüd teiste inimeste poole püüd ühteaegu edasi ja tagasi. kohtadesse mida me tunneme ja kohtadesse millest me unistame kohtadesse millest me isegi ei oska unistada.
Kadriorg, Tallinn, aprill
ostsin poest kurgi eks ja seal kurgi ümber oli kile Luunja kurk (kunagi Tartus Annelinnas elades kui õhtul polnud midagi teha istusin oma rõdu peal suitsetasin kirsitubakat maailma kõige mõttetumal suveõhtul olin kuu ajaga juba kolm „Harry Potteri“ telliskivi kanali ääres strippar Marco kõrval päevitades läbi lugenud mõtlesin fakk kas see ongi elu ja vaatasin Luunja kasvuhoonete valgust mis taevast reostas a vb see oli hoopis mingi vajalik pidepunkt ja üks tüüp hoidis oma ratast mu keldris ja ma ootasin sellistel õhtutel nii väga et ta tuleks oma ratast võtma ja me läheks tegelt hoopis jala linna mingisse baari kus müüdi alakatele ja ostaks õlle või võtaks poest mingi veini istuks jõe ääres ja mul ei oleks nii kohutavalt igav).
igatahes ostsin selle kurgi ja seal oli kurgi kile vahel üks kurgiõis.
Trindade, Porto, mai
päike põletab paljusid katuseid kõrval toas tyyp loobib.
mina loobin samu mõtteid õhtul kui teised on läinud välja peole keldrisse lühikeste meestega tantsima loobin oma mõtteid panen aknale katted ette need käivad voltides lahti.
loobin samu lauseid peas need on ikka ühed ja samad mingi hetk oli palju inspireerivaid vestlusi Nils ütles muusikas sa pead rohkem kuulama kui tema teeb dumm dumm dumm siis lase tal veel korra teha dumm dumm dumm ja vb siis kui oled seda kuulanud teed dubadubadumm ainult korra ainult ühe korra & kuulad uuesti.
ja nii mitmeid kordi sain aru et ega tõenäoliselt ei oska ma enam palju uusi mõtteid mõelda vb ma oskan neid mõtteid selgemaks mõelda ja selgemalt välja öelda.
Matosinhos, Porto, mai
vahel on mõttekam lasta ujumisriietel seljas ära kuivada mõnda asja olen elus õppinud ka nt seda et enamus ajast peaaegu alati on mõttekas lasta riietel seljas ära kuivada kiiresti vette joosta inimestega rääkides küsimusi küsida osta kohe kaks apelsini linnu endast läbi lasta hingata nende teismelist õhku see tähendab varahommikul kui päike on tõusnud linnas ei ole peaaegu kedagi (VAID NEED KAKS).
Jardines del Palacio de Cristal, Porto, mai
lõhnadest tüünet õhku endast läbi lasta minna ise läbi selle õhu inimeste haigete parkide kus ühelt poolt saab vaadata jõge lahtumas mereks kajakale puru loopida ja teiselt poolt üle jõe algab teine linn pilved higised ja rasked ujuvad ülesvoolu maa poole hispaania poole lähme neljakesi mäest ka sinnapoole alla müüride vahel üks söögikoht mida keegi teab muretu on olla pühapäeval võib proovida võib väga vabalt proovida mingit moodi olla parem terviklikum tundlikum see on ilmselt perspektiivi küsimus milline mu elu oleks küsimus sellest milliseid raskeid kohti on võimalik ära unustada ja millistest läbi tulla neid unustamata mõelda millest te unistate on võimalik Berliini minna späti ette tiksuma selle jaoks kohale lennata et seda ühte asja sulle nii väga öelda vaja muidu oleks olnud väga halb edasi minna. Pärast kallistame. Ja ütleme mõlemad: „Hea.“ Kõigepealt ütlen mina: „Hea.“ Siis ütleb tema: „ea.“
Rannas jooksemegi vette, mis on nii kange soolane, pärast lebame liival ja kui ma korraks silmad tõstan, siis on kõik samamoodi kui enne.
Trindade, Porto, mai
Hommikul ei juhtu midagi, üle tee asuva sushirestorani terrassile pannakse päikesevarju välja.
Olen kohas, kus ükski pind ei ole horisontaalne. Silmapiir on kiivas nagu kõik põrandad siin majas. Kui panna sibul lauale, veereb see üle serva maha. Poisid tahtsid eile laual jalga lühemaks saagida, et diivanil istudes üksteisele otsa vaadata. Ligadi-logadi keskkond soosib ligadi-logadi olekut.
Väljas on soe, sees on soe.
Õhtuti on võimalik keeta pastat ja kööki koguneb näljane seltskond. On võimalik tuua poest paar liitrist pudelit Super Bocki ja kööki koguneb janune seltskond. Õhtuti on võimalik astuda tänavale ja liikuda mäest üles ja pärast mäest alla tagasi.
Inimestest on võimalik lahkuda ja inimestest on võimalik neid riivates mööduda.
Kui istuda piisavalt pikalt elutoas, hakkab kuum päike kõikidele mõtetele ja tunnetele sisse sõitma.
Me ei ole kellegi omad. Tema ei ole minu oma. Kuigi öösel, kui me Dalia toa põrandal paljalt lebame, siis korraks tundub. Ma olen ainult üheks momendiks seal ja tundes oma kehal ta huuli liikumas ei tea ma, mida ta mõtleb, kes on see inimene. Ma ei tea, miks inimesed olemas on ja miks nad ei võiks üksteise omad olla.
Do you want to go to the other room?
I want to stop.
Võib-olla see on sellepärast et me oleme liiga liiga paljudest ruumidest läbi käinud ja siin on viltused põrandad nagu olid seal Lepiku tänava majas mu ema tegi hoovi peal suitsu ja ahjud ajasid sisse suvel sest korstnast polnud ammu midagi läbi käinud päike oli kivid soojaks kütnud vahel olen sealt tänavast uuesti läbi käinud ma ei tea miks ruumid ei võiks meie omad olla aga ei ole me saame ainult neist läbi käia ja olla ise nende omad lõpuks me saame nendesse ruumidesse kogu aeg tagasi igatseda igatseda seda valgust mis meie peale paistis.
Perpétuo Socorro, Porto, mai
higistan nii palju brutalistliku hoone terrassil mängib Nilsi bänd ja kui ma silmad lahti teen siis inimesed on mu ümber nii kõvasti tantsima hakanud ma tunnen kuidas mu sees mingi asi lahti läheb ja ma nutan kuumas päikeses mu nahk nutab igalt poolt ja mu silmad nutavad
I wanted to say you don’t have to be worried about me.
I just wanted you to have some space because we live together here.
I think just let’s embrace this sympathy now it can’t be anything more. I liked to lay in the beach with you and search for a stone together.
I also liked that.
kell on 5 hommikul köögis ta keedab teed ta teeb seda iga kord kui me koju tuleme peolt ta sööb apelsini mu suitsu pealt lendab üks tuhaebe põsele ükskord ma palusin et ta teeks mulle ka teed ja ta lükkas mind nii kõvasti akna vastu et ma kartsin et see läheb puruks tõstis mu särki üles ja hoidis kahelt poolt keha mis iga kell iga hetk võiks alla tänavale maja ette sodiks kukkuda
You have something on your face.
Praia dos Ingleses, Porto, mai
ok ok ja oligi siuke asi et kolme peal jookseme vette mis on sama külm kui detsembris ja ma jään kauaks sinna vedelema lained kannavad mind ja viskavad vahepeal vee alla tema seisab terve aeg kaldal ja vaatab ta on juba ammu veest välja tulnud aga ma lesin lesin ujun mööda randa edasi tagasi panen silmad kinni ja kõrvad vee alla olen üleni selle soolase sees täna on suured lained ja kõik on vetikaid ja pudi täis ma olen ka see pudi mida loobitakse igat pidi kõigest on võimalik läbi minna ruumidest ja inimestest need ei ole meie omad ainult ruumide omad saame ise olla ja salaja kuuluda üheks hetkeks ühele inimesele kui me lõpuks Dalia toast alla läheme on kuu nii valgeks läinud ja meil on kõik aknad lahti sest öö on jälle palav päeval on 30 kraadi ja asfaldilt kuumab kõik vastu uuesti linna tagasi me ei ole üksi ja me ei pea olema üksi räägime muusikast ja laste saamisest ja moraalsest dilemmast karjääridest ja valikutest kogu aeg peab tegema valikuid ja kutsume üksteist külla teades et seda kunagi ei juhtu teades et suvi tuleb vahele elu tuleb vahele räägime jookidest keelest ja suhetest kuidas fakk kuidas meil kõik alati nii (NIIIIII) läheb ja kui me ei saa õhtuti proovi teha siis läheme kuumavale linnale vastu jookseme kesklinnast eemale kus künka peal on kontserdid ja palju palju tudengeid kes on kõik nii armsad ja purjus me joome end purju ja ei lähe ära kuigi mõtlesime et ega sellest asja ei saa
OKNA, Porto, mai
järka päev istume Oknas kolmekesi ei räägi peaaegu mitte midagi maja ees kui suitsu teen toetan pea klaasist uksele ja mööda läheb homer simpsoni sokkidega mees
Pariisis tellin oma katkises prantsuse keeles croissanti ja müüja küsib kas ma olen ukrainlane aga ei ole ja see on ainult suur suur joppamine meil on valida kas sõda või relvastumine oma sõprade kaitseväkke saatmine kus nad õpivad aasta aega järjest kuidas võimalikult efektiivselt teisi inimesi tappa räägin peol muusika taob üle aga üks kuulab mida ma räägin
Are you safe?
I think so, my friend told me: „You are safe, you have never been so safe, there has never been as big of a NATO presence in Estonia as right now.“ A big Russian military convoy just left our border a month ago and I always thought I would flee as soon as I could if the war would start, but the night that the war started we were fucking speculating, like almost betting if Russia would attack or not, it was all so hypothetical. The next morning, what the fuck, there was a guy with me, he was in bed shaking and reading the news the whole night, he could not sleep. I put my head on his back close to him, I was smelling his skin breathing onto his skin, I had to leave very soon, too soon, again I had to leave Estonia and I thought, fuck, I don’t want to be safe in the south of Germany when my family is being bombed, very soon, too soon we ran out of words to describe how we feel.
Are you safe?
kui ma kordan neid sõnu kordan neid endale räägin peol inimestele ja mida rohkem ma kordan seda abstraktsemaks tähendusetuseks need laused muutuvad ma lõpuks ei saa ise ka enam aru mida see tähendab mis kuradi NATO presence mis kuradi Russian military convoy olen kodust nii kaugel ja mida need sõnad aitavad mitte sittagi olen kodust kaugel ja mida need sõnad ütlevad neile kellega koos olen kodust nii kaugel kui võimalik Euroopast lahkumata ajan lollusi suust välja kõnnin mööda kuuma tänavat laupäeval pühapäeval esmaspäeval teisipäeval kolmapäeval neljapäeval reedel ja uuesti laupäeval uuesti pühapäeval
Trindade, Porto, mai
mul ei ole igav kas nii ei tehta w a vb just tehakse ma just tegin hommikul on nii hall pühapäev & seisan köögis keedan muna ainus millest on päriselt kahju on see et mul ei tule iialgi enam see luuletus meelde mille eile purjus peaga kirjutasin mäletan aint et viimane rida oli when i’m drunk i don’t dream of lisbon
Esmaspäeva õhtul pestakse suurest paagist kõik nädalavahetusel täis kustud nurgad üle, kastetakse murulappe ja potte, milles kasvavad värvilised lilled ja puud, mis kannavad mingeid minu jaoks nimetuid vilju. Kõnnin mäest alla koos veega, mis jõesängi voolab. Aga täna koristasime. Pesin valgete kahhelplaatidega kaetud köögipõrandat. Nii haprad on need inimesed, nagu väiksed kõrred. Tahan üksi minna mäest alla, vaadata, kuidas voolikud tuikavad, kui vanad mehed neid üle raekoja platsi tõmbavad. Tahan kujutleda, mis tunne oleks sinuga purskkaevust juua.
Taskinha, Porto, mai
Istume õllega seina äärde ja ei jõua mitte kuskile selle jutuga. Mõtlen uuesti, et kui ma end avan, mis siis, kui ma end avan, äkki kõik muutub ja räägingi. Jagame jälle õhtul tobi ja kui ma voodisse lähen, siis ma kuulen või arvan, et kuulen, et ta ootab mind teises toas. Kirjutan need sõnad üles ja võtan end alasti, lähen duši alla ja tunnen end jälle mingit moodi olemas. Meil on siin kaks meest, kellel mõlemal tüdruk kodus. Nad kohtusid mingil pinnakal Bremenis ühe selle tüdruku juures ja teine käis siin majas vahepeal ka mingi tüdrukuga magamas. Öö oli ja nad said seal pinnakal tobinurgas tuttavaks, hommikuks olid nad armunud ja rentisid auto kaheks nädalaks, et Portugali tulla ja nad tõesti armastavad üksteist niiväga. Ükspäev panin pesu kuivama akna taha ja nad seisid all tänaval. Küsisid, kas tohivad üles tulla, sest neil pole kuskil ööbida.
Trindade, Porto, juuni
seisan akna peal ja ootan kas ta tuleb
seisan akna peal ja ootan kas ta tuleb
seisan akna peal ja ootan kas ta tuleb
kui ma seal seisan siis päike paistab mu näo peale mu rinna peale mu käsivartele ja kui vaatan tuppa sisse siis mu selja peale ma seisan seal ja ootan kas ta tuleb
Do you want to pass by my life?
I want to stay in it.
ootan akna peal ja mõtlen kas ta tuleb
mõtlen kas ta otsib mu tänavat
Do you want to hear a secret?
Tell me.
I forgot your name.
Do you want to hear a secret?
Yes.
I forgot your name as well.
ootan akna peal ja mõtlen kas ta tuleb
mõtlen kas ta otsib mu tänavat
Ärkan, sest väikseid kuubikukujulisi tänavakive puuritakse maa seest välja, jälle viis noort meest ühe masinaga. Panen kõik aknad kinni aga see heli tungib igalt poolt läbi seisan akna peal on pühapäev ja ootan kas ta tuleb
seisan akna peal väljas on palav
Campo 24 de Agosto, Porto, juuni
meie majast järgmiselt võeti katus maha ja sealt tolmas terve meie hoov õhukest kollast tolmu täis sest see maja oli ka kollane issand jumal terve hoov oli seda täis pirnipuu lehed ja meie keedumunataldrik ja kui õhtul oli jälle kellegi viimane päev siin siis me lebasime ööni ja aelesime selle tolmu sees ja vist esimest korda ei vältinud teemasid tegime jõudsalt tobi järjest kollast portugeesi mis maitseb ka nagu tolm ja öösel ootasime seda faking bussi tema kotid olid terve aja ukse kõrval pakitud ja kell oli vaikselt üks siis vaikselt kaks ja siis vaikselt kolm paari päeva pärast on üle mitme mitme nädala esimene vihm ja pirnid värisevad ja seda kollast tolmu voolab igale poole just nüüd tuleb nii palju inimesi siia linna suurte kottidega rebivad mäest üles ja alla
Nele Tiidelepp (25) kirjutas eelmisel suvel Portos luuletuse telefoni, mis peol ära varastati. Ainus fraas, mis sealt meelde jäi, oli „when i’m drunk i don’t dream of lisbon”. Paar nädalat hiljem teel Lissaboni läks autol sidur läbi. Nele Tiidelepp ei jõudnudki kunagi Lissaboni.
