Ilmunud on Värske Rõhu detsembrinumber! “Ei ole võimalik lugeda või kirjutada korraga vaid ühte luuletust. Kõik need luuletused ja luuletajad seintel kujundavad kõiki teisi luuletusi ja luuletajaid. Ma olen üks paras varganägu,” märgib müstiline poetess Natalja Nekramatnaja Saara Liis Jõerannale antud eksklusiivintervjuus. Seinast seina toonid ja hääled põimuvad ja resoneeruvad ka uue numbri luulerubriigis.
Nii leiab siit Barcelona lavaluuletaja Adriana Bertram Anía emotsioonide ja rõhumise suhtele keskenduvaid luuletusi, mille on eesti keele ümber pannud hiljutine August Sanga tõlkepreemia nominent Kaisa Ling, aga ka Reijo Roosi klišeeliku luuletsükli otse Pariisist, Maryliis Teinfeldt-Grinsi õrna ja hõrku murdeluulet Kadrinast, tänavu eriti heas hoos Mikk Tšaškini müstilis-sümbolistlikke ning Mona Kapperi lüürilist mina mitmel moel eritlevaid tekste. Trükidebüüdi teevad Stiina Rosaatsea, Annabel Napa ja Hendrik Lõpp.
Värskest numbrist saab lugeda ka näitleja Teele Pärna päevikut: “Ma tõsimeeli arvan praegusel reedesel õhtul, et meie kõigi aeg sai täis sellel hetkel, kui me sündisime. Minu aeg sai täis ja ma võisin sündida. Ja nüüd olengi ma oma täisajas, millest rohkemat ei olegi, ma ei saagi mingist muust ajast ilma jääda.” Ka Joonas Väli novellides “Kuidas ma Jim Morrisoniga malet mängisin” ja “Tšellosuvi” segunevad ajad ja kohad, seevastu Liina Vakröömi debüütjutt “Lubadus” viib lugeja konkreetsesse aega ja ruumi, nullindate Saaremaale.
Seekordses välgatuses kirjutab graafiline disainer ja õppejõud Maria Muuk disainieetikast. Muuk esitab rea väga olulisi küsimusi: miks üldse disainerit vaja on? Mida oskab üks professionaalne graafiline disainer pakkuda maailmas, kus igaüks on võimeline fonti ja selle reavahet valima? Kuidas mõõta disaini headust? Ka disaineri Tajo Oja raamatusoovitused näitavad, et disaini juures ei ole oluline mitte värv ega font, vaid see, mis on nende taga peidus. Iris Allese koomikski peatub samal teemal.
Kriitikas on arutluse all Anton Tšehhov, kelle värskelt Loomingu Raamatukogus ilmunud novellikogu “Elu igavus ja teisi jutte” üle mõtiskleb Elsbeth Hanna Aarsalu, aga ka Anna Gavalda “Mõrad turvises”, mille loomemeetodit on Juuli Teder täpselt tabanud, ning Holger Kaintsi poisteromaan “Sten Marsingi salk”, mida proovib mõista, ent ometigi ei mõista Gregor Kulla.
Illustratsioonid: Alicia Jemets, fotod: Raul Markus Vaiksoo.
