*
kui võõras on kõik kui võõrad kontuurid linnal tuhm
umas nii kui veri tuhmub kui imbub kangasse – kõik puna
ne kaotab värvi kõik värviline hakkab punama – vare
sed tuhlavad prügimäel leida ei leidu enam suurt midagi ent
küll veel leidub veel sügavamal kui kõik võõras
on juba ette võõras jätkudes pimedas roomates mööda
veene pilk maas vaata vaata kuhu sa lähed või muidu ko
gemata astud mutta veebruaris märtsis tuleb ikka ette sest vihm se
st udu sest väga sest pärast külma maa on lõtv hall
kleepub talla alla ja tuleb sinuga kõikjale kaasa leiad kive
kodust põuest visaku esimene kivi too kes kivita – ja kõik võõ
ras ujub mööda puutumata sinu sisemust ent vahel verekeelsed lee
gid limpsavad pragunevaid mõranevaid seinu mõranevaid mõra
nevaid mõ ra nevaid ja minu arust mulle sina minust oled võõram
leedu keelest Kristjan Haljak
geto
kui ütlesin talle
et olen magalarajoonist
nägin end miskipärast dressides
najatumas vastu
kebabikioski seina
taskud täis sihvkasid
sõrmenukkides tukslemas verekihk
silmad täis pliid
ja autode möödudes
välgatas siin-seal kuldhambaid
ütlen seda kõike sulle
oma argielu hallis ruumis
sest asjad on praegu üpriski hallid
sest pole sugugi oluline kas su rajoon magab
või on alati ärkvel
kui ainult päikesetõus
läbistab sind
oma heleda niidiga
kui see su lahti teeb
leedu keelest Triin Paja
Vilniuse litaania
kas mäletad mu nime mu linn
kes sa laguned kõduned vajud aina allapoole aina sügavamale
hiilgusesse
jesuiitide hullumeelsete linn armastuse ja tõotuste
murdmise
linn
jõgede vahel uhkete ronkadega kroonitud
sinu riigi igavene au ja vägi hajub katkenud palvehelmestel
laiali
hurtsikute ja valguse linn
Kunčinase linn vegan
ja gluteenivaba sinu y- ja z-põlvkonna vohavad hipsterid
puudutustest tuhmunud inglinägudega poisikesed
ma tulen sind tagasi võtma ma tean et
neelad mu alla
leedu keelest Triin Paja
selle teksti võinuks kirjutada Edward Hopper
vaid kaks unenägu ongi järel
tavaliselt nad põimuvad
kõigepealt sirutuvad välja sinised käed
– jõledad El Greco sinised –
kägistavad
kui hakkad juba lämbuma
ja tundub et kohe-kohe ärkad
tõstavad nad su üles ja vinnavad ristile
ja taovad
löök
……..kajab õrnalt
löök
……..on täpne
löök
……..küllap nad teavad
löök
……..kuhu varem
löök
……..on löödud
koidukumas leiad padja alt
verise naela
leedu keelest Triin Paja
non serviam
udust kumab valgust kriuksuvad neli kinga
meist üks ei jätnud jalajälgi
me kõndisime tasa nagu see lepatriinu mööda
sinu pihku päev nii pikk kui ainitine pilk
kui valgus suvisel pärastlõunal
keegi kandis kaelas
ust öeldes ei või iial teada
millal tuleb tuju lahkuda ja tagatipuks
väänab kellegi käsi sinu kaela
öeldes vaata no vaata kui kaunis kõik on
ja sina vaatad ainiti ja siis pudeneb su silmist
leevikesi
leedu keelest Kristjan Haljak
