Uudis

Värske Rõhk nr 87, jaanuar 2024

10.01.2024

Vaikust ja vängust! Ilmunud on Värske Rõhu jaanuarinumber!

Proosa-aastat alustame iseäranis tugeva tekstivalikuga! Otsa teevad lahti Helena Aadli vahedad ja poeetilised miniatuurid, mis lahkavad stiilimeisterliku teravusega kord isiklikemaid, kord sotsiaalsemaid teemasid, tungides lugejale naha alla ja kopsude vahele. Hoopis teistsugune, fantastiline maailm avaneb debütandi Gustav Nikopensiuse novellides, kus tegutsevad kõiksugu isevärki tegelased: alustades buddhakonnadest, rakuosakestest ja vedelast armukesest ning lõpetades surmaks valmistuva Siegfriedi ja kaksteistpüksiga semafori all. Emili Pajupuu proosadebüüt jutustab aga õrna kirjandusliku kergusega lihtsa talutüdruku jaanilaupäevast ning suudab just oma traditsioonilises vormis värskelt üllatada ja emotsionaalselt raputada. Ka tõlkeproosa pakub seekord üdini põrpivat elamust: nimelt avaldame Mona Tärgi tõlkes katkendeid soome autori Mira Eskelise autobiograafilisest teosest „Sisetunne”, mis käsitleb avatult ja poeetiliselt soolise ülemineku kogemust. Päevikurubriik on sedapuhku pühendatud ühistranspordile – esmakordselt Värskes Rõhus teksti avaldav Susi Ann Kaljas vaatleb inimesi ja muid loomi Barcelona metroos.

Luulega debüteerivad kolm autorit: Emili Kolk, kelle luuletused küsivad olulisi küsimusi ning jätavad hetked võluvalt ja natuke hirmutavalt seisma, Caroline Kuzmin, kes kirjutab sisemiselt pingestatud tundlikke tekste armastamisest ja igatsusest, ning Lauri Laaspere, kelle luuletustes ei vahetata linu, vajutakse sohu ning kaotatakse nii mõndagi mägedele. Samuti leiab luulerubriigist Triinu Kree feministlikult laetud ja sürrealistlikult seostatud tekstid, mille kehalisusega kõlab kokku Kaarel Mihki äärmiselt napisõnaline luule. Getter Dolgoševi luuletused lahendavad tähelepanelike ja kaalutletud sõnadega segadusttekitavaid ja murendavaid tundeid ning Ekke Janisk viib lugeja vohavates sõnastustes rännakuile otsima iseennast ja mälu. 

Peatselt Värske Rõhu raamatusarjas ilmuva noorteromaani „Ketsid” puhul pidasid autor Cornelia Travnicek ning tõlkija Madli Oras sooja ja vahetut kirjavahetust, kus tuleb juttu Viinist, „Ketside” tõlkimisest ning selle järelelust. Debütant Mia Maria Rohumaa välgatus aeglaselt, inimese mõõtkavas elamisest pakub aga aasta alguse tuhinas tõeliselt mõnusa hingetõmbepausi.

Kriitikarubriigis on arvustajate vaheda pilgu all neli põnevat teost: Lisanna Lajal, Morten Made ja Anette Pärn kirjutavad haaravalt ja kaasaloovalt Virgnie Despentes’i „King Kongi teooriast”, kriitikudebüüti sooritav Robert Varik küsib Jonathan Littelli „Eumeniididest” kirjutades, et kas me mõistame nüüd inimest paremini, Piret Tänava võtab osadeks lahti „Eesti novelli 2023” ning Melani Mägi sukeldub Kätlin Kaldmaa luulekogusse „Mu tiivad on mu juured” (samuti debüüt!).

Uue aasta puhul soovitab kolme ülihead raamatut Värske Rõhu toimetus, jaanuarinumbri imekaunid illustratsioonid valmisid Lõuna-Eesti kuulsaima seenemaalija Mia Melanie Saare hoolsa käe all.

eelmine / järgmine artikkel