VÄRSKE RÕHK 18! Ilmunud on Värske Rõhu küütlev ja lustakas sünnipäevanumber!
Septembrinumbri proosakülgedel kohtab lausa viit omanäolist autorit! Getriin Kotsar mõtiskleb rongis nooruse, niiskuse ja naissoo üle ning Hendrik Lõpp otsib väljapääsu lõputult venivalt unenäo-viaduktilt, ilukirjandusliku debüüdi teeb aga Loora Kaubi, kelle mälulis-unenäolised miniatuurid tantsisklevad autori sisemaastikel. Samuti leiab uuest numbrist Liisi Ilingu kevadise lühijutu, kus lapsepõlvemälestusi meenutavad maguskibedalt tütar ja ema, ning Caspar Vega hoogsa ja õrnraevuka loo lilledest, verest ja vikatist.
Luules on seekord võimalus joovastuda Karola Ainsari luuletuste õrnusest, selgest veest ja täpselt tabatud detailidest ning lasta debütant Stella Liiviku tekstidel maailm iiveldavalt nihkesse lajatada. Ka Marta-Liisa Talveti rütmilistes tekstides tehakse palju põnevat, näiteks täielik uuendus maja küttesüsteemile, samas kui Eenok Roode napid ja jõulised killud maalivad apokalüptilisi pilte. Ajakirjas esmakordselt tekste avaldav Gregor Mändma ajab sõnadega taga sõnastamatut, Kaisa Kriisa debüütluuletustes otsitakse lahendusi loojuvas päikeses, Richard Annilo eritoonilistes tekstides leidub aga imetlust, ehmatust, mõtlikkust ja irooniat.
Uuest numbrist saab Triin Paja tõlkes lugeda ka Pakistani juurtega Fatimah Asghari luuletusi, mille intensiivses poeetikas peegelduvad lihtsate vastusteta identiteediküsimused ning ajalooliste traumade pikad varjud üle põlvkondade ja riigipiiride. Päikesetõusukeelset kunstnikupäevikut peab lavastaja ja näitleja Jarmo Reha.
Seekordses välgatuses kirjutab Tartu ülikooli üldkeeleteaduse doktorant Mari-Liis Korkus tõeliselt haaravalt sellest, kuidas ta jõudis oma uurimisteema juurde – noortekeeleni. Juttu tuleb sellest, miks peaks oma keeleväljakult teadlikult välja viskama sellise mõiste nagu vigane keel, kuidas Z-põlvkond kõneleb (etteruttavalt võib öelda, et paljudel erinevatel viisidel) ning kes üldse kuulub noortekeele rääkijate sekka ehk “N3NDE KR1NGL1TE L11GU74J4TE & R4PU74J4TE” klubisse.
Juba teist aastat järjest antakse ka Eestis välja Prantsusmaa kõige prestiižikamat kirjandusauhinda Goncourt’i preemiat. Nomineeritud teoste ning kuulsa preemia noortežüriis osalemise kogemuse kohta vahetavad vestlusringis mõtteid Ave Albert, Leon Hagel, Juuli Teder, Karet Eesmäe ning Madleena Mattus.
Kriitikarubriigis debüteerib Diana Koit täpse ja tundliku arvustusega Ilya Kaminsky luulekogust “Odessa tantsud”. Esimese trükiproovi teevad ka Kirke Rumvolt, kes kirjutab õige soojalt Lauri Sommeri koostatud pärimuspajatuste antoloogiast “Ilmaveere jutud”, ning Aet Kubits, kes on põhjalikult avanud Bernardine Evaristo romaani “Tüdruk, naine, keegi teine”. Üle pika aja kirjutab meie veergudel ka Alexandra Tuuling, kelle vahe ja ühiskonnakriitiline pilk on sedapuhku suunatud Piret Raua novellikogumikule “Nimepanija”.
Septembrinumbris soovitab kolme toredat Hiiumaa-raamatut hiidlane ning August Sanga tõlkeluulepreemia laureaat Järvi Kokla. Numbri illustreeris kunstnik Solveig Lill.
Sünnipäevakuul maksab Värske Rõhu aastatellimus vaid 10 eurot (tavahind 18 eurot). Telli endale või sõbrale: www.tellimine.ee/varskerohk
