Ilmunud on Värske Rõhu julgelt masendav juulinumber!
Mind enam pole on järel vaid
maailma monokroomis soolikad
omas mahlas
Luulerubriigis tehakse neli tugevat debüüti – Nora Raua tihedate luuletuste keel jookseb kaunilt umbe ning Johanna Rannik vahendab iroonilises ja südamlikus toonis põlvkondlikku elutunnetust. Kui Luise Lota Niitenbergi tekstid piidlevad ühiskondlikke kitsaskohti, siis Lisete Talvari luuletused kõnelevad läbi tuhmunud raugenud kõdunenud väätide. Lugeda saab ka Emma Gogoleva sümpaatselt sürrealistlikke pihtimusi, kus konnad istuvad kohvikannu serval, ning Agnes Aaviku napisõnalisi luuletusi, kus ollakse mõtetega omaette (kuigi kauaks seda teha ei tohi). Sirly-Ann Merikülli tekstides kohtab seekord vihmahõngulisi maalähedasi fragmente ja Astrid Vees tahab küll midagi ütelda, aga luule võtab viisud ja tõmbab sohu.
Seekordsetelt proosaveergudelt vaatab vastu raskekahurvägi. Vaheda huumoriga Heneliis Notton süübib oma perekondlikku mällu ning seirab luhtunud armastusi ja kaasaegseks nooreks naiseks olemist. Karedalt poeetiline Nele Tiidelepp otsib ja ootab hiliskevadises Portos inimlikku mõistmist, lähedust ning ikka armastust. Tõlkerubriigist saab aga lugeda Johanna Kiige tundlikult eestindatud katkendit prantsuse kirjaniku Julia Kerninoni romaanist „Eneseunustus“, kus terav ja pingestatud, kuid kõhedalt tasaseks surutud jutustajahääl analüüsib eneseohverduse, egoismi, trauma, armastuse ja vimma plahvatusohtlikku segu kahe andeka inimese ebavõrdses suhtes. Mortimer keerutab päevikus kokku pöörise igatsusest armastuse ja eneseteostuse järele, kitsast keskkonnast väljakasvamise valust ja õnnest, kiirnuudlitest ja kartulitest, suvest ja Läänemerest.
Suve alguses ilmus Värske Raamatu sarja 33. raamatuna Mikk Tšaškini debüütluulekogu „Paberist linn”. Sel puhul käisime Johan Haldnale välja idee, et traditsioonilise intervjuu asemel võiks lugeja kohtuda millegi müstilisemaga – ja nii saabki juulinumbrist lugeda Miku ja Johani kirjavahetust, mida kaunistavad Raul Markus Vaiksoo fotod. Juulinumbri esseerubriigis kirjutab aga noort teatrikriitikut vaevavatest muredest, dilemmadest ja küsimustest, rõõmudest ja kordaminekutest Karin Allik.
Kriitikarubriigis debüteerib Elo Kaalep, kes arvustab Tõnis Tootseni romaani „Ahvide pasteet“, mis pälvis, muide, hiljuti Euroopa Liidu kirjandusauhinna nominatsiooni. Anna Linda Varik kirjutab Lilli Luugi palavalt armastatud novellikogust „Kolhoosi miss“, Kreete Alasoo aga Mario Pulveri Kirjanike Liidu tunamullusel romaanivõistlusel eripreemia pälvinud „Lokomotiivist“: Kirsiks tordil on Nicolas Lotmani paeluv käsitlus Genka ja DEW8 kevadel ilmunud albumi „DOOM“ lüürikast.
Raamatuid soovitab kunstiteadlane Anders Härm, numbri illustreeris Kertu Klementi.
