Maikuu! Ilu ja armastus! Värske Rõhu trükisoe mainumber!
„Keel on mänguväljak, mitte lahinguväli.” Nõnda konstateerib Värske Rõhu eelmine keeletoimetaja Lydia Risberg, kelle päevik võimaldab kaasa elada ühele kontseptuaalsele kannapöördele, annab aimu toimetaja igapäevasest eksistentsiaalängist ja juhib tähelepanu väikeste ulatsemiste olulisele. Ka tõlkerubriik toob lugejateni värske hääle keelesoo viljakalt äärelt: noore Eesti venekeelse luuletaja Sofia-Elizaveta Katkova tekstid on eestindanud Kaia Beilmann.
Luuledebütantidest astuvad aga esile Triinu Kree, kes kehtestab väheste sõnadega jõuliselt väga iseäraliku maailma, Svetlana Štšur, kelle luuletused maalivad hoogsaid portreesid, riimides möödaminnes vene keelt eestiga, ning Helena Angela Kiisler, kes kirjutab sulle ja viskab mõned tüpograafilised vimkad. Samuti leiab uuest numbrist Reijo Roosi tsükli Z-põlvkonna luuletaja 16. septembrist, Seio Saksi kaalutletult murelikud tekstid ning Riste Sofie Kääri luuletused, mis teevad sõnajärjega salajasi ja sürre trikke.
Proosas debüteerib Getriin Kotsar, kes heidab pilgu ükskõik-millise-humanitaartudengi argipäeva, ning Elisabeth Tiidelepp, kelle Värske Novelli võistlustöö viib teekonnale läbi koolilõpu nukruse ja elevuse. Üles astub ka Mikk Tšaškin novelliga, kus igatsetakse kedagi, igatsetu tulebki ja päike hakkab paistma, ning Joonas Väli, kes keerab Kafkale peale diginomaadluse ja e-riigi vindi.
“Olgu inimolu kui vilets tahes, on see ikkagi meie tuleviku väetis,” kirjutab seekordses välgatuses debütant Aurora Ruus, kes on võtnud ette tõelise maiuspala – paavst Innocentius III traktaadi “Inimolu viletsusest”, mille on eesti keelde tõlkinud Marju Lepajõe. Intervjuu keskmes on aga mullu esikkogu “merelt pohli” välja andnud Kadi Sink, kellega vestleb argisusest ja maagilisusest, sõnast ja pildist Helena Aadli. Fotod intervjuust tegi Elo Vahtrik.
Kriitikas debüteerib aga Heleri All, kes arvustab Andrus Kasemaa viimatist romaani “Ema tuba”, Emma Lotta Lõhmus analüüsib Hanneleele Kaldmaa luulekogu “Sinustki võib saada fossiil”. Üle väga pika aja ilmub ajakirjas draamaarvustus – nimelt on Maara Parhomenko vaatluse alla võtnud Mart Aasa näidendi “Kaksindus”, mis sai mullu Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel teise preemia! Kirsiks tordil on Silvia Urgase käsitlus Mudlumi lasteraamatust “SIKAÖSÄK”.
Raamatuid soovitab Sveta Grigorjeva, numbri on illustreerinud Roven Jõekäär.
