Uncategorized

Värske Rõhk nr 70

7.04.2021

Värske Rõhu aprillinumber on armastuse, nostalgia ja debüütide päralt! Esmakordselt astub püünele Gregor Kulla, kelle jutustus “Hea luuletus” räägib suhetest, mämmist ja Kuressaarest. Lisaks Kullale kirjutab esimest korda Värskesse Rõhku ka Anna Linda Tomp, kelle tõlkekriitiline essee uurib Maria Esko eestindusi Virginie Despentes’i triloogia “Vernon Subutex” kahele esimesele osale.

Kriitikarubriigiski on debüüdiuputus: Saara Liis Jõerand arvustab Ave Taaveti “Valerahategijat”, Saara Lotta Linno aga Annika Selliku esikkogu “Tuultest Tuba”. Esmakordselt ilmub ka 2020. aastal välja antud debüütteoste ülevaade, seejuures on Rauno Alliksaar hoolikalt lugenud nii isekirjastajate väikesetiraažilisi raamatuid kui suurte kirjastuste tippteoseid. Õige pea ilmub Värske Raamatu sarjas Aliis Aalmanni esikteos “Verihaljas” ja sel puhul vestleb Liisa Mudist temaga raamatu kujunemisloost, rahvalauludest, Võrus elamisest, maalimisest, luuleprõmmudest ja muustki. Kuidas õitsvas kapitalismis väikepoodnikuna ellu jääda, kirjutavad argikoomikast nõretavas päevikus raamatupoe Puänt omanikud Triinu Kööba ja Elisa-Johanna Liiv.

Värske luule on aga (koha)nostalgiline ja toponüümiline: Tartu on kohal nii Andrea Laari kui Marianne Harju tekstides, Vootele Ruusmaa kiidab heaks isetekkelise metsa Roosna-Allikul, Mirjam Puumeistri luuletustest leiab mõru igatsuse nimeta koha järele, Maris Pedaja on pühendanud terve tsükli ühele õige kaugele paigale, Kuule! Toni Tombaku luuletusi saadab see-eest äng, ärevus ja pimedus. Uues numbris sähvatab ka värske vene luule: Denis Larionovi, Lev Oborini, Kirill Kortšagini ja Alla Gorbunova tekstid Eda Ahi nõtkes tõlkes.

Raamatuid soovitab arabist Imar Koutchoukali, ajakirja illustreerisid Agnes Isabelle Veevo ning Hildegard Reimann.

eelmine / järgmine artikkel