Ilmunud on Värske Rõhk nr 68! Mulle tundub, et uus number on sama mitmekesine, -vormiline ja häälne, tõsine, naljakas, ennasteritlev, ühiskondlik, kirjeldav nagu noor kirjandus isegi. Igal juhul on kindel, et see kõnetab igat masti lugejaid.
Siit leiab Maryliis Teinfeldti Viru murdes kirjutatud hapraid värsse, Ella-Mai Matsina põrisevat proosaluulet, Mirjam Parve füüsilise eksistentsi üle arutlevaid ning Mari-Liis Müürsepa nalja ja tõsise tundelaadi piiril mängivaid luuletusi, Erik Juhandi fragmente ja Paula Palmiste mõlgutusi ja Tuuli Geetsia Tšaškini meeleolupilte.
Proosapaladki näitavad autorite polüfoonsust: kui Mikk Tšaškini novell kirjeldab magusmelanhoolselt ühte lõppenud suhet, siis Aliis Aalmanni jutu peategelased on möödunut ümber mõtestavad ja sellega lõpuks leppivad surnuaia püsiasukad. Pensionäridest, Vikerraadio sünnipäevaõnnitlustest ja maagilisest naivismist saab lugeda intervjuust Ave Taavetiga, mille tegi bluusimutt Kaisa Ling. Ilja Prozorovi novellis kirjeldatakse humoorikalt olmeraskusi kireva naabrimehega, mitmepäevaseid toidujääke sööginõudel ja hiigelsuurt surnud õllepurgikuhja. Inglise kirjaniku Claire-Louise Bennetti vormiga (komade ja nende puudumisega) eksperimenteeriv proosapala (tlk Mirjam Parve) räägib ühest rohelisest tindipadrunist, mis kaob narratiivi aina keerulisemaks muutudes ja kõrvallausete lõpututes ahelates hoopis ära. Rauno Alliksaare mõttelaastudest võib aga taas mõtteselguseni jõuda, Jaanika Arumi päevik tõmbab ennast minajutustaja sisekõnele kaunikesti lähedale, võib-olla isegi selle sisse.
Värskes numbris on ka uus esseerubriik “Välgatus”, kus hakkavad ilmuma mõtisklused kirjanduse, kunsti, filosoofia, tõlkimise ja teiste kultuurivaldkondade üle. Esimesena välgatab meie luuletoimetaja Maarja Helena Meriste, kes kirjutab kirjanduse mõõtmisest ja digihumanitaaria põhiülesannetest. Kriitikarubriigist saab lugeda Värske Rõhu kriitikakonkursi võitja Saara Liis Jõeranna käsitlust Andrus Kasemaa eelmisest luulekogust “Silmapilk tagasi”, Priit Põldma kirjutab Kristiina Ehini viimati ilmunud raamatust, Marta Talvet mõtiskleb Joosep Vesselovi “Linna laulu” üle ja Daniel Tamm analüüsib “Teneti” peategelast, Tallinna linna. Raamatuid soovitab biblionaut Berit Kaschan, illustratsioonid tegi Ella-Mai Matsina, fotod Helena Aadli.
Raporteerib Hanna Linda, uue numbri uus peatoimetaja
