taani keelest Carolina Pihelgas
Väli
See on loodusluuletus, aga räägib ka muust kui loodusest, sest muudki on olemas. Välja peal kolm külma kasvuhoonet, nende niiske tööstus, udu sees, kollased. Kas võibki tunda ennast nii nagu väli – kuidas saaks end temaga samastada, selle paiga, ülesküntud välja, imeliselt avatud ruumiga, kehaga, mil pole elundeid.
*
Väli peaks rohkem liigutama, ta teab seda hästi, ta ei käi spordiklubis, tööle sõidab autoga. Väli ei tea, kust ta peaks liigutamiseks aega võtma; väli ei saa aru, kuidas kõigil teistel on liigutamiseks aega. Mida nad küll tegemata jätavad? Väli jättis suitsetamise juba ammu maha, aga mittesuitsetamisest päriselt ei piisa.
*
Pariisi reisil ilma lasteta küsib väli: kas sa arvad, et meil on kriis? Jah, tuleb kiire vastus. Natuke liiga kiire, tundub väljale, sellega polnud ta arvestanud, väli jääb vaikseks. Peab veidi aega võtma, et teada saada, mida sellisel puhul öelda.
*
Väli veedab liiga palju aega Facebookis.
*
Väli vaatab liiga palju telekat.
*
Väli ei liiguta end piisavalt.
*
Välja lähedaste sõnul on ta hommikuti liiga kaua kempsus. Väli lihtsalt istub seal ja ärkab üles. Väli on aeglane ärkaja.
*
Mõnikord mõtleb väli, et ta on õnnetu teataval leebel ja tavalisel moel, mis teda rõõmustab, sest talle tundub, et see on kindlasti hästi normaalne – see rõõmustabki teda, sest talle tundub, et võiks hullemgi olla, mis omakorda tekitab hirmu, sest tundub, et alati võib ikkagi hullemaks minna, mispeale püüab ta millelegi muule mõelda.
*
Väli ei ole kunagi väljaspool Euroopat käinud.
*
Väljal on raske olla seal, kus ta on; see kõlab nagu klišee, aga peab siiski paika. Väli saadab palju SMS-e. Väli on palju netis. Väli kardab, et jääb millestki ilma, väljal on palju käsil. Tal on palju huvisid, ta tahab teada, mida teised parasjagu teevad.
*
Väli pole loodusest eriti huvitatud, loodusesõber pole just see sõna, mis temaga seoses pähe tuleks, teda ei huvita ei loomad ega puud ega lilled ega ükski selline asi, mis huvitab loodusesõpru. Välja suurim looduselamus oli Roskilde lõbustuspargis – ta lendas pisikese lennukiga, kus oli neli inimest, see oli väga intiimne, loodust on ilus vaadata kõrgemalt, lennuk oli punane.
*
Väljale meeldis tantsida, juua ja tantsida, aga pärast seda, kui keegi tegi firmapeol moblaga pilte ja saatis need kõigile näha, pole see enam päris sama. Väli on aru saanud, et tal on üsna raske end lõdvaks lasta.
*
Mõnikord mõtleb väli, kas meri on sellepärast sinine, et taevas on sinine, ta on nimelt kuulnud, et meri peegeldab taevast, aga kuidas saab nii olla, mõtleb ta, et vesi ujulas on samuti sinine, mida ta siis peegeldab, seda ta välja ei mõtlegi. Võib-olla on asi siis selles, et basseinis on sinised kahlid, nii räägitakse, aga sellegipoolest ei seleta see üldse seda, miks meri nii sinine on. Oh jaa. Las olla, nagu on.
*
Väli sõidab Londonisse, et Briti muuseumis oma silmaga Lihavõttesaare kujusid näha, et teha endast nendega koos pilti. Londonisse on odavam sõita kui Lihavõttesaarele. Kui õige hetk on käes, ei meeldi see mõte talle enam, ta ei taha paluda abi, ei taha küsida, et keegi temast pilti teeks. Ta sööb hotellis hommikusöögiks küpsetatud ube Tabascoga, röstsaia ja muna ning sõidab koju tagasi.
*
Väljale meeldib telefoniga rääkida, kõnelemise intiimsus, koosolemine, ilma et oldaks koos, teise hääl tema enda elutoas, see äkiline lähedus, mida saab nii lihtsasti katkestada, täpselt samamoodi nagu pannakse kinni telekas. Ta võib rääkida tundide kaupa, kuni tema kõrv läheb soojaks ja tumepunaseks ning hakkab tukslema.
