Luule

“*üürikorteri tütar” jt luuletusi

Johanna Lisette Rohtma 8.01.2024

*

üürikorteri tütar
silmitseb mind oma merehallide iiristega
enne kui astub kopitavasse lifti
tal on hinges kevad
ka siis, kui raha napib
ja kesksuvi lõõskab

tal on selline tavaline hääl
välja arvatud siis, kui ta naerab
siis meenutab ta mulle
koduks loodud puumaja hääli
ööbikulaulu juuniööl
linnutiiva vuhinat läbi udu

ta on tegelikult tavaline neiu
järjekordse paneelmaja ees
sireli kroonlehti uurimas ja lutsutamas
sa ei paneks teda tähelegi
ehk silmaks vaid korraks
kuni fono pirin ka selle hetke ära rebib

 

 

*

sa pimestasid mind
oma valgusega
ma olin päikesepurjus
su tähetolmu
endiselt
asjatult
maha proovin kloppida
kõik mu kaardid lauale on laotud
oled sa jah või ei või ebakindel
nad ei räägi
ma küsisin sirelilt
kas sa oled mu peavalu
viis kroonlehte
langesid kui kivi mu südamelt
palun ära vaata mu hinge

 

 

*

sinisilmne naeratus
siia-sinna
kas sa usud veel mu naiivi
usud mu läbinähtavust?

lilled närtsivad
rutem kui
tärkavad ja puhkevad
meie üle naerma

äkki on puberteet
mulle liig ja ränk
ei jaksa olla neiu küünlavalgel
mis sai pliksist teksakleidis

 

 

*

pisarad viivad koju
lahkumispäeva
pojengihõngu rüppe
hommik enne lasteaeda
ema taltsutatud juuksed
kaastundliku pilguga
sinna viib mu meelehärm

 

 

*

paratamatus
on toppida riided prügikottidesse
nutta silmad peast välja
sest leitud kodu pole mõeldud sulle
ema lõhnaga kampsun selga tõmmata
ja edasi liikuda

paratamatus
on teadmine, et sinu hingeasjad
saavad kellelegi teisele
et sinu elu kuulanud seinad
värvitakse teise silmapaari järgi
ja nad vist parandavad selle kiiksuva astme ära

paratamatus
elu viib edasi
ema sõnul on kodusid veel
ta kehitab õlgu
sa ju niikuinii koliksid välja
üürikorteri tütar

 


Johanna Lisette Rohtma (15): „sünonüüm: pipi pikksukk. sinisilmne. hetkel nutab ja/või naerab. lemmiksõna: yoloism. itsitab omaenda naljade peale.“

eelmine / järgmine artikkel