Luule

* “tüdrukud veavad mu näkku vagusid” jt luuletusi

Saara Lotta Linno 27.10.2022


*
tüdrukud veavad mu näkku vagusid
aga praegu see unenägu magabtüdrukud jätavad mu padjale lohusina ja kõik teised võtate paberil kujutüdrukud veavad mu putru vagusidja su rinnad on nagu kaks gaseelitüdrukud veavad mu unenäkku vagusidja su keha paistab õrnalt läbi gaasiriidetüdrukud sosistavad mulle kõrva:……………………………………….. kikerikiija unenägu keerab külge

 

*
katkematu undav poognatõmme
tuules väänlevad puuladvad
mõte me suudluspotentsiaali binaarsusest
me suudluspotentsiaali õigest ja valest
poognatõmbe ja puulatvade binaarsusest:
katkematu undav õige
tuules väänlev vale
mõtlen kas sind suudelda oleks poognatõmme või puuladvad

 

*
sisehoovis märgade seinte ronitaimede ja tuhatoosiga
tuhatoosi ja ronitaimedega sisehoovis märjad seinad
naalduvad sisehoovis märjad seinad melanhoolias
seinad märjad naalduvad öötaevale
sädemed pudenevad
tubakas krõbiseb
märjad seinad naalduvad öötaevale

sina kahe pimeda akna vahel
kahe pimeda välisukse ja akna
välisukse koridoriukse pimeda korteriukse taga sina
kahe akna vahel sina tagatoast sirutub
valgus tagatoas märjad seinad kramplikult sirutub valgus
sinu tagatoast sirutub valgus kramplikult akna poole

 

*
üks tüdruk kajab majakovski treppe mööda alla
mitte mees, vaid pilv pükstes, lokid lainetavad
pehmed põsed, teravpilgud tilguvad soome lahte
mööda majakovski treppe alla

ümarlaua ümber poolkuus
istume ja joome teed

meid on viis, meid on kaks
tema kudrutab majakovski treppidest alla
mina sulen silmad
kas sulan soome lahte-lahutajasse
kui suudan lasta lahti majakovski treppide käsipuust

 

*
puitpärlite soe kastanitunne
kõigi tädide, emade, nõbude ihalusobjekt, saan aru, saan
adru oma kruusavarvaste vahele, adru oma kivinina sõõrmeisse
adru klaasistub mu linnadiiva silmadesse
diivanialuse maakoera lõrin ja hiigelhirm klaasistuvad,
hiigelõõv klaasistub
iiveldamaajavad purjakil sugulased suurte lihavate suudega, hambapärlid ja
pehme keelega suud
suur kartulipõld ja väike punastes dressides põngerjas, kõigil jalus
………….aga mis on sinu mälestuste alus, mis on su mälestuste alus? vastama pead ei tea
ei tea

 

*
igal pärastlõunal süda järjest kiiremini kiiremini kiiremini lööma nagu lained üle pea kokku järsku ootamatult
ootan ju muud sõrmeotsad värisevad kõrvad kuumavad valusalt iga heli oodates
vaid seda üht elades kaasa vaid käole kes õige pea
tuksatab ülepeakaela
kodust välja mu silmanärvi alla mu kuulmekile kibedaks kärinaks ootan et kell saaks
kuus

kuidas maitseb kell 18.00 nagu kohtumised
tundmatuga härra x
nagu ütlematajäänud tere mis võinuks
võinuks võinuks öelduks saada nagu kannatamatu kuulaja
aj vabandust j proovin uuesti ja nagu sõnad mis tik-tak-tik-tak-tik-tak-
kägu veel ei ole kägu veel ei ole veel ei ole veel ei ole veel
-erduvad ma tegelt tahtsin sulle öelda et et et
mul läks meelest ära alati läheb ära aj vabandust j proovin uuesti ja ja
ja kunagi ta ei jaksa mind ära kuulata läheb ära

kuidas maitseb kell 18.00 nagu õhtusöök kahe tunni pärast
a äkki peaks juba ta pääle mõtlema äkki peaks retsepti välja otsima miks miks miks üldse mina alati süüa pean tegema miks
miks ei võiks seda teha see väike karvane triibuline või see väike mustvalge miks mina miks iga õhtu mina keema vesi keema terad vette soolaga täida magu punnita magu paisuta magu

kell 18.00 tõmbab hämaraks see ei alga toanurkadest vaid valgest laest mis järsku määrdub
šokolaadisöömisrõõm kuhtub rasvaplekiks rinnal
tõmbab kananaha ihule see märts
sikutab karvad turri see märts
sikutab sarved pähe see märts sikutab noka lahti see kuku kuku kuku
kuku
kuku
kuku

 

eelmine / järgmine artikkel