Atte Koskinen
soome keelest Mona Tärk
Fragment teosest „Pilgelisus” („Silmittömyys”)
Märkad: on mitmeid viise mõista.
Ning vaid osa neist on ette teada.
Rõõm annab kõigele vormi, igast eelnevast laiema.
Piiritus, ent huulitsi ja küüsitsi.
Ja kui otseselt rõõm küll tähendab
kahtluse lõputut kustumist.
Õhtu ehitamist
sellesse, mida armastame.
Sestap otsus võtta juhus avasüli vastu
ning teda jäävalt eitada,
valida usaldada
paratamatuse võimalust, mille ta ilmsiks toob.
Terve ajalugu ulatub ainult siia, siiasamma, iga hetk,
et oled siin just nii, nagu oled.
Need iha vallalaotused,
võrreldamatu kergus.
Teisest inimesest alati tulvav mõõtmatus.
Justkui ruum ise, asjade vahemaa,
oleks puhkenud õide.
Kuidas küll avarusekogemus muutub
nii tihti, ja enamasti märkamatult
kogemuse avaruseks.
Ja saab oma koha kõiges, mida elatakse.
Mida hingatakse. Laiuvana.
Kulged, kandes endas uuelaadset mahtu.
Kui vaid meeled on piisavalt avatud,
saab neid veeta nagu mistahes hetke.
Viimane kitsus, mis alles on: et miski pole liiga kaugel.
Ja ilu, justkui vastus.
Vaid ükskord ta enam ei kustugi.
Kaarna Tuomenvirta
soome keelest Mona Tärk
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Miks sa ei taha naiste trennis käia?
Aaro Sakari
soome keelest Mona Tärk
Hilisemaid vaateid
*
Torm vintsutab oksi ja identiteete. Murdub puid, käriseb
sõnu. Elektrikatkestused. Keegi pakub midagi välja, kusagil ulub tuul
nurka surutud keeles. Mälukatkestused. Mõttekatkestused. Välk
lööb silbiserva, sahmatab suhu ja lööb hamba läikima, põletab keelt.
Metsatukas murrab tuulepuhang puu mis murrab puu mis murrab puu mis murrab puu mille
all teatud struktuur lössi vajub,
ja sellesse vaatesse ilmub sooisik.
*
Torm on endaga kaasa viinud ujula katuse ja seinad ja
pilvede seas lendlevad metall-, betoon- ja klaaskonstruktid, mille
pinnalt valgus murdub sooisiku koduoru suunas. Seal on kõnniteid,
künkaid, marlit, kaltse, ja oru serval, mäe otsas, too
katuseta ja seinteta ujula, ja oru põhjas, teel ülespoole,
sooisik, kes jalutab lamaskile vajunud võilillede keskel,
paludes neid endale pärjamaterjaliks.
*
Nagu iidne sukeldumisbassein suubuks iidsesse suurde basseini
mis suubub iidsesse suplusbasseini mis suubub iidsesse
külmaveebasseini mis suubub iidsesse õppebasseini mis suubub
iidsesse lõõgastusbasseini mis suubub mööda mäenõlva alla orupõhja
ojja. Kas sinnamaani ujuda saaks? Kas basseinidele on juba uued
nimed antud?
Kas uusi nimesid on vaja?
*
Kahest riietusruumist on saanud üks suur pilliroostik
kus näivad igatahes pesitsevat roohabekas ning hallhaigur.
Sooisik jätab vettinud võilillepärja basseini äärele
ja ronib liumäkke ja kui ta alla laseb ja plärtsatab, hõiskavad
ka teised sooisikud. Leitakse aardeid ja adru, plaatidele
uhtunud plastikut. Keegi proovib pärga pähe. Aurusaun
puhub suplejate peale pehme ja katva pilve, suigutab
oru eukalüptilõhna.
Hanna Storm
soome keelest Reijo Roos
Mu sõber CR7
Kui Ronaldo tuleks kylla, avaksin ukse ja ytleksin:
Täiega tore, et sa tulla said, sul on ju väiksed lapsed, nii vahva, et jõudsid!!!
Kui Ronaldo tuleks kylla,
kysiksin, kas talle meeldib 
ja ega pole hullu, et leidsin selle prygikastist
ja võid ei ole,
………………….õigemini 
aga on ka
.
need on ikkagi head sysivesikud, eriti see
ole lahke, väga tore!
Kui Ronaldo tuleks kylla,
kysiksin, et kuidas tal on õnnestunud yhendada töö- ja pereelu,
vauuuu, nagu tõesti
huvitav!!!
Kas sa tahad lähemalt rääkida?
Kuidas sellise paleti kõksimine, tähendab, veeretamine yldse võimalik on?!
A no jaa, õigus, sa oled ju nagu masin,
(suurepärane!)
Nii hea eeskuju paljudele, kes mõtisklevad samade kysimuste yle! Millestki, mitte kui millestki pole vaja loobuda, mkmm!
(jaa, just nii!)
Imetore, et sul on nii hästi läinud, sa oled täiega õnnistatud! Sa oled teinud karjääri, tuled päris hästi toime, sul on pere ja armastus,
(ah, kui imeline!)
Kui Ronaldo tuleks kylla, söandaksin kysida talt paar teenet:
Kas ta paneks esikusse yhe riiuli yles ja kas ta laenaks 300 eurot mu sõbrale, kellel pole praegu väga raha, ning ostaks mulle Lidlist yhe paki kylmsuitsutofut?
Ronaldo nõustub.
Oh issand, ma olen nii liigutatud.
Kõik jutud su heasydamlikkusest on siis tõsi! Sa oled nii hea inimene! See ei ole mingi iseenesestmõistetavus sellisel tasemel, kui ollakse nii kuulus ja edukas! Ma olen väga uhke su yle!
Selline headus on, tead, täiega haruldane! <3
Pärast hakkas Ronaldo nutma.
Alguses ma seda ei märganud, ma arvasin, et ta lihtsalt higistab, ta on ju sportlane. Ta ytles, et ta ei oska armastada ja et siiani igatseb oma isa, et keegi ei hooli temast peale tema laste ja et ta ei jaksa enam mängida.
„Aga ma olen ka ainult inimene, mitte mingi masin! Ma maksin oma esimese lapse eest, sest mul soovitati nii teha, ma ostsin emaka, sest ma tahtsin rohkem lapsi, ja tundus, et aeg on otsa saamas, kuigi ma olen mees…“
Ta vananeb, ta lihtsalt ei jaksa enam…
„Siis, kui sa lähed sinna platsile, kui mäng algab. Sa mõtled, kas sa jaksad… et mis kogu selle asja mõte yldse on… sa ei jaksa, ei jaksa teha yhtegi sammu…“
Ronaldo ei ole kaua aega midagi öelnud. Siis ta ärkab, kuigi ta ei maganudki, tema pilk elavneb, ta ei vahi enam põrandaliiste, ei veereta enam palli siia-sinna.
„…siis sa tead, et lõpp on käes… mõtled, et kui vaid saaks sellele murule selili heita ja siis tuleks öö ja tähed ja tuleks päev ja päike, aga sa ei tõusekski pysti… tead seda tunnet?“
Silitan Ronaldo juukseid. Ta ei nuta enam.
Ronaldo auto on kollane ja on suvi.
Sõidame luidetele. Ma ei ole seal kunagi käinud. Ronaldo on, lausa mitu korda, kuigi ta isegi ei ela Soomes!
„Nii tore sind jälle näha!“ Ronaldo naeratab.
Ronaldol on vanaaegne valge suveylikond, koguni Panama kaabu, suisa jalutuskepp. Ta tundub rahulikum ja näitab õhinal oma uute laste pilte.
On ikka ilusad lapsed, ytlen, täitsa sinu nägu. Ronaldo naeratab veel laiemalt ja lööb ruskat.
Ta annab mulle kaks tofupakki. „Eelmine kord ununes…,“ ytleb Ronaldo.
„Ja mul on sulle teinegi kink.“
Ronaldo sirutab käe auto tagaistmele ja võtab riidekotist helesinisesse siidpaberisse mähitud raamatukujulise paki.
Hoian pakki korraks syles, see on kerge, ma ei tahaks seda avada.
Avan paki ja selles on Maggie Nelsoni „Bluets“.
Mul tuleb nutt peale. Kuidas võis Ronaldo teada, et see on praegu mu lemmikraamat?
„Miks peaksin tundma end yksildasena? Kas me taevakehad pole mitte Linnuteel?“ lausub Ronaldo mulle.
Luited hakkavad paistma. Need on just nii ilusad, kui ma olen ette kujutanud ja piltidelt näinud.
Mona Tärk (25): „Kokkuseadmine, kõnetavused, kuulatamised, kütmine. Iga teine mõte: kas filosoof tohib nii mõelda? Iga teine lause: kas see on sõna antud keeles?”
Reijo Roos (20): „tõmbasin myyrilehte tillist kui ytlesin et olen näitleja ja nad trykkisid selle ära”
Atte Koskinen (25) on soome luuletaja, kriitik ja kirjandusajakirja Tuli & Savu toimetaja. Ta õpib Helsingi ülikoolis filosoofiat. „Pilgelisus” on tema esikkogu.
Foto: WSOY / Veikko Somerpuro
Kaarna Tuomenvirta (34): „Minu jaoks tähendab kväärlus soo, seksuaalsuse ja poliitiliste piiride hämardamist. Püüan sedasama teha selle tekstiga.”
Foto: Santtu Niemi
Aaro Sakari (29): „Paar aastat tagasi kirjutasin märkmikusse lause: kväär, õrnake, veereb. Umbes samal ajal mõtlesin välja ühe keelelise olendi, sooisiku, kellest kirjutama hakkasin. Sooisik hakkas mind viima kohtadesse, kuhu ma polnud kirjutades varem välja jõudnud.”
Hanna Storm (37) on Turus elav kirjandusteaduse doktorikraadiga luuletaja ja performance-kunstnik, kellel on ilmunud kaks luulekogu. Esimene raamat „kutsun end külla” („kutsun itseni kylään”, 2018) puudutab identiteedi kujunemise, nooruse ja linnaruumi teemasid, teine luulekogu „Kanuu hoiustamisest ületalve” („Kanootin säilyttämisestä talven yli”, 2020) käsitleb tundmatuid ohte, isa ja lapse suhet ning Wanderlust’i. Augustis ilmub tema kolmas luulekogu „Silitaksin teda natuke” („Silittäisinkö häntä vähän”), mille keskmes on kahest inimesest ja koerast koosnev ebakonventsionaalne perekond.
Foto: Anni Haunia
