VÄRSKE MÜÜK
Värske Rõhk tähistab tänavu juba 15. ilmumisaastat! Selle aja jooksul on ajakirja raamatusarjas ilmunud 24 eriilmelist debüütteost. Paneme müüki neli raamatukassetti, et tuletada meelde, missugused suurepärased teosed on sarjas ilmunud ja kuidas noor kirjandus on muutunud. Iga kassett koosneb kolmest või neljast eri ajal ilmunud, kuid temaatiliselt või poeetiliselt sarnasest proosa- või luuleteosest ning siit leiab nii ammu unustatud debüüte kui tänaseks teise, kolmanda või koguni neljanda teose avaldanud autorite teoseid.
Ühe kasseti hind on 10 eurot, kahe kasseti hind 15 eurot, kolme kasseti hind 20 ja nelja kasseti hind on ainult 25 eurot, (pakiautomaati) saatmine on hinna sees!
Kassetid leiad siit alt, ostuhuvi korral kirjuta Hanna Lindale (hannalinda.korp[at]va.ee)!
I kassett:
Tuuli Taul, “Täiuslik ja turvaline” (Värske Raamat nr 7, 2010)
Lauri Teder, “Mullikile” (Värske Raamat nr 11, 2013)
Talvike Mändla, “Kosmonaut” (Värske Raamat nr 19, 2017)
Vootele Ruusmaa, “Tavaline don Quijote” (Värske Raamat nr 22, 2018)
Esimene kassett on iseloomulik näide sellest, kui erinevalt võib noorus luules avalduda: kui malbe ühiskonnakriitilisus on siinsetest autoritest omane ennekõike Tuuli Taulile (“suvel linnas / tited sõidavad selvekärus / täiuslik ja turvaline laotub üle / meie ja miski selles valemis / närib hinge seest”), siis Lauri Tederi tekstid on hoogsad, romantilised ja optimistlikud (“meie linn köhib aina rohkem / meie linn on aina uimasem / meie sõnad saavad aina aevastusteks / ja sina nakatad mind endaga”). Talvike Mändla luuletuste tinglikkus ning mütoloogiline mõõde aga enda eritlemisele ruumi ei jäta (“Mu pea on marmorkuul / löön nipsu, ta veereb / veereb / veereb ojja, sinna jääb pidama”), Vootele Ruusmaa napi väljenduslaadiga debüütkogu iseloomustavad aga tumedamad meeleolud ning eksistentsialistlikud pinged (“must liblikas / tilgub tühjaks / õgin päevade / umbsust / kes mõtles / mind välja?”).
II kassett:
Barthol Lo Mejor, “Popdada” (Värske Raamat nr 5, 2008)
Kelly Turk, “Reaalne elu”, (Värske Raamat nr 16, 2014)
Margit Lõhmus, “Sterne” (Värske Raamat nr 23, 2019)
Provokatiivsed, palju vastukaja saanud “Popdada”, “Reaalne elu” ja “Sterne” esitavad eriliselt intensiivselt seda, kuidas inimene enda sees reaalsust tunnetab ja kogeb. Vahetu kogemuse edastamist toetab ka teoste keel ja poeetika: autorid vahendavad, igaüks omal moel, kõnekeelt, selle ebausaldusväärsust ja katkendlikkust. Mõttevoo eksponeerimise kõrval on nendes raamatutes olulisel kohal katse luua tegelaskujusid, kellele minahääl vastandub või kaasa elab, samuti leiab siin hulganisti viiteid popkultuurile ja seeläbi ka taustsüsteemile, mis sellistel teostel sündida lubas.
III kassett:
Maarja Pärtna, “Rohujuurte juures” (Värske Raamat nr 8, 2010)
Tõnis Vilu, “Oh seda päikest” (Värske Raamat nr 12, 2013)
Triin Paja, “Nõges” (Värske Raamat nr 21, 2018)
Nii 2018. aastal Betti Alveri debüüdipreemia pälvinud “Nõges”, “Oh seda päikest” kui “Rohujuurte juures” paistavad esitavat looduslüürikat, ent lähemal lugemisel selgub, et siin ei kirjutata ainult võsast, vaid ka kultuurist, mis on võsaga tihedalt läbi põimunud. Seega ei puudu nendes raamatutes ka ühiskondlik mõõde, ökokriitiline või feministlik lähenemisviis. Loodust ja inimest vastandades hoiab minahääl mõistagi looduse poole ja küsib, “kas on veel võimalust loota / et miski minus / kasvab kunagi puuks”.
IV kassett:
Indrek Lõbus, “Kirjad Hebronist” (Värske Raamat nr 13, 2013)
Kristjan Haljak, “Palavik” (Värske Raamat nr 17, 2014)
Joosep Vesselov, “Linna laul” (Värske Raamat nr 24, 2020)
“Kirjad Hebronist”, “Palavik” ning “Linna laul” ei ole mitte lihtsalt luuletuste kogud, vaid kindla kontseptsiooniga tervikteosed. Kui Indrek Lõbusa eesmärgiks on murda välja harjumuslikust ja pealiskaudsest, et jõuda kohta, kus rääkida oma lugu, siis Kristjan Haljak sihib sihitusse: raamatu kujundusliku eripära ning ennekõike luuletuste sürrealistliku ja palavikulise hoo tagamõte paistab olevat lugeja maksimaalne eksitamine. Joosep Vesselovi verivärske raamat räägib luulekatku nakatunud Tartust (ja selle kohtadest ja tegelastest), aga nagu Sirbis hiljaaegu märgiti, on “Linna laul” ennekõike noorusest: “Raha ei ole ja loengusse alati ei jõua, kuid see ei ole tähtis, sest tolm lõhnab vihmas, sa oled õnnelik ja näed kõike justkui esimest korda. Seda tunnet ei saa enam kunagi tagasi.”
