Raamatusoovitused

Raamatusoovitused

Raamatusoovitused: Maarja-Merivoo Parro

14.06.2021

Elin Toona “Puuingel” (Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964)

Eesti pagulaskirjanduse üks põnevamaid esindajaid Elin Toona kirjutas debüütteose keset kanget välisvõitluse aega, mil laiem ulgueestlaskond polnud sugugi valmis noore naise avameelset mõttelendu taluma. Mu isiklikus kogus on eksemplar, kuhu omaaegne lugeja hukkamõistu lausa sisse kirjutas. Põhjus oli lihtne: Toona sõnastas ilma siidikinnasteta selle palava pudru, millele tema kaasteelised valehäbis selja keerasid. See väike raamat pööras pagulasproosas uue lehekülje ette nii, et kõik ragises, sest servad olid veel lahti lõikamata.

 

Patti Smith “Just Kids” (Bloomsbury, 2010)

See on vaieldamatult üks kaunimatest tekstidest, mida mu silmad on näinud. Sisu on loomulikult totaalselt raju, kuna autor on siiski „pungi ristiema” isiklikult, seega mingit elu teravamate külgede peitmist siit ei leia. Pigem tantsivad need täies valus ja näljas otse lugeja silme ees. Avameelse sisu ja kauni keele kombinatsioon annab tekstile lõikava tundelisuse ja selle kõige elusama ilu, mille otsinguil inimesed raamatukaasi üldse avama kipuvad. Patti Smithi ohtralt kiidetud memuaarid on haruldane näide selle kohta, mida võib saavutada, kui autor ei ole mitte ainult epohhi loov legend, vaid ka innukas päevikupidaja, ning seejuures kaine. Just viimast kaht peab Smith ise teksti kirjutamise eeldusteks, sest muidu mäletaks ta kõike sama lünklikult kui ülejäänud skeene.

 

Anne Fadiman “The Spirit Catches You and You Fall Down: A Hmong Child, Her American Doctors, and the Collision of Two Cultures” (Farrar, Straus and Giroux, 1997)

Igal nööril on kaks otsa ja igal konfliktil vähemalt kaks osalist. Umbes nii oleme harjunud mõtlema: ikka meie versus nemad. Ka selles loos on samasugune vastasseis. Toimunu on kirjutatud aga nii, et lugeja saab aru nii ühest kui teisest poolest, ehk sõidab justkui kahes rongis korraga. Peagi ilmneb, et need kaks kihutavad samadel rööbastel teineteisele vastu. Taamal liipritel mängib aga Lia – väike hmongi tüdruk, kellega ei ole kõik korras ja keda tema kogukond tahaks aidata ühel, Ameerika arstid aga teisel kombel. Selles raamatus kohtuvad antropoloogia, meditsiin ja ajakirjandus usu, lootuse ja armastusega.

 

eelmine / järgmine artikkel