Raamatusoovitused

Raamatusoovitused: Gustav Kalm

Gustav Kalm 27.12.2023

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eestis liiga lihtsustatult arvatud, et turumajandus peab tähendama neoliberaalset kapitalismi, mis viimasel paaril kümnendil domineerinud. Ometi on kapitalism erinevatel perioodidel ja erinevates kohtades hoopis erinevat laadi tootmisprotsesse ja inimsuhteid tähendanud. Soovitan kaht viimase aasta jooksul loetud ilukirjanduslikku teost ja üht antropoloogilist uurimust, mis kõik omal moel räägivad sellest, kuidas inimsuhted ja kapitalistlikud tootmissuhted teineteist vastastikku mõjutavad.

Annie Ernaux
„Aastad”
Tänapäev, 2023
Tõlkinud Sirje Keevallik
(2008)

See soovitus pole kuigi originaalne – Ernaux’ „Aastad“ on rahvusvaheline menuk –, aga ma soovitaksin lugejatel pöörata tähelepanu kahele aspektile, mis mõlemad on seotud tarbimise ja kapitalismi muutustega. Olles sündinud 1986. aastal ning lapsena näinud kapitalismi saabudes oma vanemate ja teiste nendevanuste tarbimisjanu, ei osanud ma aimata, kui põhjalikult muutsid kaubanduskeskused ja ostlemine tavaliste lääneeurooplaste elu kõigest kümmekond aastat enne seda, kui needsamad muutused tormina üle endise idabloki puhusid. Samas valguses on huvitav näha, kuidas prantslased (ja teised lääneeurooplased) vaatasid esialgu kaastundega sotsialistliku Ida-Euroopa materiaalset viletsust (tõenäoliselt pigem reisidel Tšehhoslovakkiasse ja Jugoslaaviasse kui Nõukogude Liitu) ning hiljem põlgusega nendesamade ilmajäetute piirideta kiindumust tarbeesemetesse.

 

Edith Wharton
„Rõõmukoda”
Varrak, 2009
Tõlkinud Riina Jesmin
(1905)

Ühelt poolt on see kaasahaarav lugu ühe seltskonnadaami alla­käigust ja inimväärikuse keerdkäikudest. Teiselt poolt, ja miks ma seda raamatut soovitan, on see lugu ka tööstuskapitalismi alla­käigust ja finantskapitalismi võidukäigust. Kui Jane Austeni romaanid keskenduvad abielutehingutele aristokraatlikus maaomandikeskses majandussüsteemis ning Marcel Prousti romaanide inimsuhted ning kirjutamise laad ammutavad inspiratsiooni sellest, millega Proust enamiku ajast tegeles ehk börsil spekuleerimisest, siis Whartoni „Rõõmukojas“ kõhkleb peategelane erinevate „õigesti abiellumise“ lahinguplaanide vahel. Kas väärikas vana koloniaalkapital (à la Mayfloweri peal USAsse saabunud), vähem aristokraatlik, kuid mõjusam tööstuskapital (mõtle Carnegie’dele, Rockefelleritele ja teistele kullatud ajastu dünastiatele) või hoopis ärplev, mõnevõrra vääritu Wall Streeti uusrikaste pankurite kiht, kes peategelastki väärtpabereid ostma innustavad?

 

Aet Annist
„Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas: arenguantropoloogiline uurimus”
Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011

Aet Annisti osalusvaatlus Lõuna-Eesti külades 2000ndate alul on minu arvates kõige sisukam sissevaade Eesti ellu selle sajandi esimesel kümnendil. Selle asemel, et lihtsalt üle võtta Lääne-Euroopa kesksed analüüsid, harutab see raamat lahti, kuidas muutusid Eestis sajandivahetusel inimesed, majandus, poliitika ja arusaamad sellest, mis on õige ja hea. Lahates selliseid argiseid tegevusi nagu hoidiste sissetegemine või naabrite aitamine, näitab Annist, kuidas üleminek sotsialismist kapitalismi ei olnud üldine vabaduse võit totalitarismi üle või riigi jagamine esimeseks ja teiseks Eestiks, vaid mitmekülgne muutus inimsuhetes, kus ühistegevus ja ligimese aitamine tõmbusid koomale ning isikliku vara kuhjamine ja uhkus teistest mitte sõltuda tõusid esikohale. Majandus ei ole lihtsalt tootmise ja tarbimise sfäär, mis seisab kuidagi kultuurist lahus – kultuur toodab majandust ja majandus toodab kultuuri ning nad mõlemad koos toodavad poliitikat.

eelmine / järgmine artikkel