PRAKTILINE LUULETUS
E-O-U-X
E-O-U-X
E-O-U-X
nende tähtede
väljahääldamine
aitab lõuarasva kaotada
E-O-U-X
veel
pole
muutust
miks
*
miks ma kardan
küsida asju
mis mind kaitsevad
kojusaatmist
mootorrattakiivrit
kondoomi
varem või hiljem
saan ju need kõik
aga pärast küsimist
jääb alati
armastust vähemaks
kas peab
istun bussijaama pingil
püüan paremini armastada täna:
mu juurde jookseb
marutaudis koer
ja ma ei aja teda ära
*
Kadrioru pargis jalutab mulle vastu keegi
kelle kohta ma ei tea kas öelda tüdruk või neiu või naine
keegi nagu mina igas mõttes
ka temal on jalas kodused kottis dressipüksid
mis topitud tanksaabaste sisse
sama tutiga peapael
sama krunn sama pesemata juuksed sama ükskõik
meil on sama pühapäev. ja ma mõtlen
kui kaugel on meie samade piir
kas ka tema õngitses enne õuetulekut
oma vanni äravoolust karvu
laadis telefoni et akut jätkuks
pani taskusse paar Geisha kommi
kas ka tema lihtsalt peab tegema pilti oravast või pardist
plaanib pärast kodus juua natuke veini
oodata et üks konkreetne tüüp
vaataks tema Instagrami postitatud orava story’t
tunneks tema vastu huvi jah
korraks annab endale valetamine jõudu
kas ka tema kuulab muusikat väikestest klappidest
kuna suured jätaksid liiga haavatava mulje
kas ka tema mõtleb enne õhtust väljaminekut
kuidas teda oleks võimalikult raske tappa
kas ka tema taskusse surutud käsi hoiab nukkide vahel võtmeid
kas ta kirjutab praegu minust sedasama luuletust
*
tik tak
mida tähendab elu
teha kõike
ja ikka mitte olla piisav
kellegi jaoks
on mind alati vähe
töö võidab armastus vaob
kuni lõpuks ta läheb
sest masin mu sees ei peatu
seni kui kõik mis olen
kaob
tik tak
sa hoiad minust kinni
aga ei tea
et mind ei ole enam ammu
töö võidab ainult töö
seal kus oli
meie tunnete pastell
tik tak tik tak
südame asemel
rinnas tuksub kell
*
alati kui
mõnele fotograafile poseerin
sätib ta mu asendisse
mis näitaks et olen
enesekindlust pilgeni täis
käed puusa
lõug üles
tee mingi power-poos
ei ära naerata
tõsta üks jalg toolile
voh nii
ma ei saa aru
milleks see vale
kui tegelikult
ei ütle mitte miski minus
jõud
kõik ütleb ainult
appi
FLÖÖDIMÄNGIJA
mu kõrval
kirjanike liidu
musta laega saalis
ragistab veel sõrmi
ja läheb lavale
ta lihtsalt peab
olema hea
aga vahel on raske
uskuda head
isegi võõrastes
ta mängib
ja ma unustan oma nime
kõik milleni tahan jõuda
unustan aja ja enda
aga mitte seda
mida sa minuga tegid
flöödimängijal
on kottis püksid
siilisoeng sinised silmad
ja huuled mis ei väsi
aga mina
vaatan ainult tema käsi
kas keegi mõtleb
nende peale praegu
kas need on rebinud tüki
kellegi südamest
nagu sina minu omast
kas need teevad kurja
Mari-Liis Müürsepp (30): „Olen kirjutanud rohkem luulet, aga loodan, et peagi õnnestub avaldada hoopis üks veidi õõvastava nimega novellikogu.“
