Luule

“pildike tallinnast” jt luuletusi

Jaanus Saar 10.02.2019

pildike tallinnast

tiinekas läks üle tee
vastu tuli koer
nagu karu karvapall
tema silmi polnud
kasuka alt nähagi
tiinekas kiljatas
issand kui nunnu
ta ei näe ju
mitte midagi

siis märkas omanikul
oli triibuga kepp käes
ja päikeseprillid ees

oli juba suht hämar

 

valentinipäevaks

[no subject]

kallis

tahan vaid
kolme asja

et sul ei oleks
mu ees saladusi

et oleksid
alati truu

ja et kukutaksid
minuga koos
demokraatlikult
valitud režiime

alati sinu
cia

 

sõda idanaabriga

kas sa kujutad ette kah
kui võimas tuleb päev
mil viimaks saabub kaua–
oodatud sõda idanaabriga

jehuuuuu
meie 200-​milline
piir oli asja eest

jehuuuuu
usa baasid jänkid tapal
olid asja eest

jehuuuuu
2% siseriiklikust fantaasia–
produktist oli asja eest

jehuuuuu
puuuuutini utsitamine
oli lõppeks asja eest

jehuuuuu
err ja kajar kase ja albert
kivikas kõik olid asja eest

jehuuuuu

vihmavee kraavist välja
kühveldamine paduvihma
ajal sunniviisiliselt isegi
see perverssus asja eest

jehuuuuu
ettekuulutused täidetud

jehuuuu

hävitaja mürin
mu katuse kohal

südamega kruus
ja lai naeratus

 

lootusetu

väljas on augustipimedus
suvilas nõukaaegne lamp
lae all vaatan kuidas jobu
satikas taob end vastu
kuuma pirniklaasi põrkab
eemale kogub end veidi
taob uuesti alati eri
nurga alt varieerib oma
kiirust ta loodab leida
õiget kombinatsiooni
mis tagaks talle edu

huvitav millega see asi
tema meelest lõppema
peaks kas tahab lihtsalt
sutsu saada tulise klaasi
peal kaifib seda või siis
tungidagi reaalselt sealt
läbi ja pressida end hõõg–
niidi vastu saada satika
läbipõlenud analoogiks

olin veendunud loodus
on ulm ja satikale julm

kuniks leidsin end
kõrbemas sinu peal

 

pinge

see oli alati parim
kui paduvihm rapsis
vastu suvila katust

kerge pinge õhus
millal tabab minu
selga esimene
lae läbistanud
ulakas tilgake

justkui lööks ta
samuti kaasa

 

duaalsus

taevapärli neetud kiired
tungisid minu sisemusse
ööl mil end porri mattunud
russalkal deliiriumi jõin
ja keel sõlmes taevasse
räuskasin kui oled olemas
anna mulle palun võimalus
ning ma ei vea sind alt

tema lebas südamerahus
linade vahel kohendas
veidi kardinaserva
kuuvalgus kriipis
hommikul tuleb
vara ärgata
pimedust
vaja

 

tagantjärele tarkus

vähe mis hea ja
palju mis pekkis

mõlemad tulnud mul
võrdselt on kasuks

valedes käikudes
loogika tekkis

õigeid ei leidnud ja
enam ei tasuks

 

vihavõtted

kristuse sõnum on
risti peal kiikuda

kodusel taaral
kasseerida tšekk

sinul on sõnumiks
edasi liikuda

minul vaid üle pea
tõmmata tekk

 

ühe mehe varandus

passin numbrit 36
lumi läinud sitane

tuviraibe kondamas
viru hessi ümbruses
nokib ringi loodab
mahalennand friika
endal nokka tõmmata

mina raibe sirvimas
sodiks ekraaniga telos
ei tea miks kuid mõtlen

ehk leian sinust pildi
mis kustutada ununend

eelmine / järgmine artikkel