Öö on tume nagu õdede juuksed
kuu tõuseb sale ja kaarduv nagu luigekael
ent öö on tume nagu õdede juuksed
mäletan kahte õde nende silmad olid
kitsekuldsed nende pead olid
täide tõttu pügatud paljaks nende
väikeste käte jaoks liigsuurte
mantlite käised keeratud üles
ja kiharad helkisid põrandal
nagu varesesuled
me olime lapsed emad täitsid varesed
me valuga jootsid haigused harakale
mõne ema armastus on nii püha
ta niisutab nälgiva jaoks leiva enda verega
ma lugesin männijahust ma lugesin
kuidas laste kehad kivistusid justkui
oleksid neelanud ränikive ja ametüste
ma lugesin et Tšernobõli lapsed ei naerata
nende õpetaja ütleb meie lapsed
ei mängi ega naera
meie raamatud põlevad aga ei soojenda
harakad ja varesed kogunevad
laste valu tõrvast rasked ja tumedad
nagu öö on tume
tume nagu õdede juuksed
Ilmunud Värskes Rõhus nr 61 / oktoober 2019