Luule

“Öö on tume nagu õdede juuksed”

Triin Paja 30.04.2020

Öö on tume nagu õdede juuksed

kuu tõuseb sale ja kaarduv nagu luigekael
ent öö on tume nagu õdede juuksed

mäletan kahte õde nende silmad olid
kitsekuldsed nende pead olid

täide tõttu pügatud paljaks nende
väikeste käte jaoks liigsuurte

mantlite käised keeratud üles
ja kiharad helkisid põrandal

nagu varesesuled

me olime lapsed emad täitsid varesed
me valuga jootsid haigused harakale

mõne ema armastus on nii püha
ta niisutab nälgiva jaoks leiva enda verega

ma lugesin männijahust ma lugesin
kuidas laste kehad kivistusid justkui

oleksid neelanud ränikive ja ametüste
ma lugesin et Tšernobõli lapsed ei naerata

nende õpetaja ütleb meie lapsed
ei mängi ega naera

meie raamatud põlevad aga ei soojenda

harakad ja varesed kogunevad
laste valu tõrvast rasked ja tumedad

nagu öö on tume
tume nagu õdede juuksed

Ilmunud Värskes Rõhus nr 61 / oktoober 2019

eelmine / järgmine artikkel