*
õhtul räägime natuke
kohtadest mis
kandnud me samme
aegadest mis
kulutanud karedad kaldad
äkilised ääred. sõnad nagu
taevast alla laskuv vihm
vaikuse kipitavale kõrbele
vallide vahele pausidena
mahub maa lõhn
hingame sood ja samblike niiskust
veel metsad mühisevad kuid
kraavidest on kustunud vesi
mäletad
siin võpsikus kunagi kasvasid
kullerkupukarid millel vestluse laev
pidama jäi. lapsena hiirekõrv hambus
kondasin nüüd neid radu pole
maitsen mälestuse naadiõisi. rebin
kroonlehed vestluse salatikaussi
kõneleme veidi paigust
mille liiva ja lõõska kannab kevadine tuul
mille niite põimib varasügisene hommik
tühjaks söödud marjapõõsastele. künnivaresed
kõrgumas kaskede kimbus, pilk
lahkuvatel kurgedel
igal mälestusel oma ämblik
*
taevas küpseb
………….kuu kahvatu õun
kuplade ja kraatritega
koorin ta toorest nahka
mahl pritsib tähtedeks
taeva lõikelauale
limpsin öökastet keelel
sinisünkjas hõrgutis
säramas kui hall ja härmatis
tuleval tunnil
kuraditunnil
tõmbub üks õunapool punastavaks poolikuks
teine liibub pimeduse siidkangasse
ütle mida varjutab kuu
mis maitsega ta liha
kuldrenett antoonovka
tõuseb rongaparv nurmenukumerelt
lendavad luiged üle luhasoo
maitsema öö naeratavat varju
nõrguvat taevatõrva mille tindiga
võõpan kaevanduse kohale
nahkhiiredki
*
puistan seemned
luitunud aegade kukruist
me tallatud radadele
kasvatama sinililli. venitama
võhumõõku. puistan
käbid ja tõrud ja vahtraninad
voolima järgnevaid hetki
võrsuma väätidest võradeks. kandma
me rukkisinist taevast hoidma
nurmenuku hõõguvat horisonti
/
selles elu sogases supis
legendide leemes mida lürbid
on kulda ja antiikset tõde
tuhk põlenud papüürusest ja
kõrbenud pärgamendi lehka
vanad lõngad sõlmin
katkenud niidid põimin
lase sõrmed üle sõlmede
üle nööpide ja helmeste
ja loe me lugu
ei jää muud kui
puru ja pilge ürgpürees
kuid mäleta juua ka
elu mageveekogu
Aliis Aalmann (26): „Filmirullide hind on hüppeliselt kasvanud ja varsti kaovad need vist üldse ära, aga kuidas ma siis seebikaameraga pilte teen? Ja võtan eesmärgiks lugeda uuel aastal vähemalt 27 raamatut.“
