Siis kui augustis on juba jahe tuul ja õunad valmivad
küpseme koos
roosade põskedega õunteks
aia taha jäetud kenas kastis
roosaka maja kõrval
seal ootame tulevasi sööjaid
õnnelike ja õunalike nägudega
püüame õnnelikuks
ja õunalikuks
teha kõik
pilgud
amps!
oled see, mida sööd
Siis kui me ükskord mõtlesime korralikule köögiremondile
integreerida jah
integreerida ellu
inimesi ja
nõudepesumasinat
integreerida jahh
kui integreeritav on
uute nurkade alt näeb nurkade taha
puhtaid pindu, tolmuseid pindu
pindu enese perses
enese suurust, enese väiksust
enese rahakoti väiksust
integreerida endale üks
nõudepesumasin
on kindlam ja stoilisem
kui et ettearvamatut inimlast
lasta ligi
nuusutama tolmuseid pindu
aevastama
arvama
mis on
aga kui on küsimus
siis ikka
integreerida jah
kui integreeritav on
Siis kui ma ükskord oma paneelika kuti luulekogu esikal käisin
luuletajad on (nagu) universumid
või nende universumite keskmed
oma valik, millise poole graviteerid
millisesse satud?
kui ei tea luuletajat
siis ei tea nii mõndagi ühest maailmast
selle reegli(test) ja muudest -päradest
laiemast mõttepildist
tasandikest
lähed esitlusele kell viis õhtul
olles pooltuttav
nagu kuu pealt kukkunud
mõne teise tundmatu universumi kuu pealt
mitte päris tuttav kõigi nende jõnksudega
aga sa lähed ja lõimud
ilmselt on tore
astronoomiat väga hästi ei tunne ka
Siis kui ma ükskord Lux Expressis sentimentaalseks muutusin
1000 tagakülge maailmas
kui mitte rohkem
tõenäoliselt
sinu identsed koopiad
üksteise koopiad siin planeedil
oleme ju ülepea nii v naa:
su nägu irvitab rakus pisemana
su laiendus heljub universumina
pole midagi imelikku siin
fraktaalses taristus
olen enda vastu hell
kui
lahustuma asud selles konkreetses seljas
selgades! ja kukaldes
põsesarnades
laupade mõõtmetes
siis
mu kaks silma lihtsalt vaatlevad
liigutavat objekti
ja mõtte avastan sisenemas
paremalt diagonaalist
miks on sul selline jope seljas nüüd?
mis seikluslikke teid pidi jõudis sinuni see jope?
on see hetkelahendus või meeleheitlik muut
su stiilitunnetuses, sest
muutunud on ju õigupoolest kõik!
nagu sõrmenips
tuhande esimene tagaselg
pöördub
ja sauhti! haihtub
ebasinuks
ta oleks võinud igavesti jääda sinu
seljaks
kõigi sinu koopiate kisendavaks
peegelduseks
kuid pole seda teps enam mitte
meil on illusioon eraldatusest
see tundub nagu päris
Siis kui ma käisin niisama jalutamas, aga mul ei olnud veel koera
olen inimene, aga
olen ka nagu üks armas koer
lausa hädavajalikud mulle on
hommikused jalutuskäigud
õhtused jalutuskäigud
ja lõunased
kui veab
pissitan end tühjaks
arvutis passimise toksiinidest
köhin mõnuga nanoosakesi
parki murule jätan väikesed tööpinged
emake maa saab mu stressist kenakesti väetatud
tuvid ja kajakad valudest alaseljas kaetatud
ja nii tekib minu sisse
jälle ruumi
ja linnaruumi
tekib üks koera näoga
naisteraffas
