*
Ma murdsin väikese angervaksa
ja öösel võtsin ta endale kaissu.
Ma hingasin metsikut roosi
ja tilk ta palgeilt langes mu huultele.
Ma armusin.
Kes puhastab mu jalad päikesetõusu mullast?
Kes saadab roosile minu poolt suudluse?
Kes korjab kokku mu angervaksa helbed?
Kes laseb kassid aeda?
Kes ütleb mulle, mida need sõnad lausuvad?
Armastus maailma vastu
näen et nõgesed ei taha mulle haiget teha
sääsed ei vihka mind
tikker oma okastega pole tige
ja herilased pole õelad
mitte ükski igapäevanõel
ei taha mind torgata vaid
edasi traageldada seda imeilusat lapitekki
liblikate ja koertega
päikesega brokoliga
nõgeste ja hobuste
sigade ja
krabidega
Hella Õitspuu (17): „Preili fggvoyfovppuoiturcyyfguguh. Muide, kui sa mulle luuletusi kirjutada ei taha, siis ehk tahad sa mulle kirjutada oma soovist lugeda luuleraamatut „ARMASTUS MAAILMA VASTU“? Mõlemad sobivad.“
