Luule

“*Ma kaotasin midagi mägedele” jt luuletusi

Lauri Laaspere 7.02.2024

*

Ma kaotasin midagi mägedele
pisarad rõõmuhuikeid saadavad
võilillemere valges lainetuses
ja oma lauludega
kutsuvad nad mind
tule nüüd, kodu rüppe ootama
meil on siin külm
aga pink peeruvalgel paistab
Tähe tänaval samamoodi
et Eha meid ei haaraks

 

 

*

Mu käsi on kivi peal
hoidmaks teda alla veeremast
aga täna ma rohkem ei jaksa
ülesmäge kõndida
pikk tee on tuldud
oleks vast kahju
lasta sellel kõigel minna
kuid pikem tee on veel ees
seal hakkab lõpuks palav
higi voolab
jõena mööda kuuma keha
ma kuulsin et siia tullakse surema
jahtumatu süda lööb viimaseid lööke
taob pingsalt
ette ära antud rütmi

 

 

*

Ma pole ikka oma linu vahetanud
kuigi nad haisevad räpaselt
rõvedalt
öise magamatuse higi
olen matnud sinna
päeva tegemised ka
kuna pesen alles hommikul eilse maha
veel viimast korda meenutades

Kõike ei peagi mäletama
aga hais jääb ikka ninna

 

 

*

Ma vajun sohu
igaviku rüppe turbasambla kõrvale
et saaksin laguneda
järgmised kümme tuhat aastat
laugaste külma vee maastikel
üksinda, rahulikult
assimileeruda tagasi ahelasse

 

 

*

Õnnistagu see vihmasabin
mu Anne kanali ristiretke
vee sügavus on pime
ainult pealt vaadates

 


Lauri Laaspere (22): „Uurin mikroskoobi all juuri. Vabal ajal pildistan filmile, rahvatantsin ja olelen elu.“

eelmine / järgmine artikkel