linoleumpõrand
mu sees kumiseb nagu eelmise sajandi
mahajäetud kaubanduskeskuses
linoleumpõrandad kolletavad roiete all
miski lehkab
kuid kõik on sellega leppinud
mina ka
sa elad mu roostes eskalaatoripragudes
kahe kõrva vahel on
kunagi arvanud rohelus ja armastus
et seal võiks tärgata
kuid tundes kopitust hinges
kuivasid nemadki
tuhmpruunilt krabisevad mu varvastel
kallis, mu süda kopitab
ta lehed pudenevad
nõukaaegse raamatu lehk
täidab kõik
alates toidupoe külmleti tühjadest kastidest
kuni magusa kohani mu kõrva taga
hallikstõmbunud kraanikauss täis sind
ja mu pisaraid
kas keegi pole sind hoiatanud elamast
liigvanas kaubanduskeskuses
plastic waste
lumme kukkunud süda
on kolm kraadi soojem
kui sinu oma
ja kohv maitseb öösiti mõrult
mütsisoengud valetavad vähem
kummutas pudeli ümber
hing voolas välja
veriste küüntega kraapis seda
põrandapragude vahelt
ta ei teadnud
et mina ka seal peidus
olen enda pisarate eest
neelan alla enese
ise tahan välja
põgenen abaluude vahelt
tiivaaugud sabaks
õhkutõusurada
mõtteprahti täis
lumelabidad on ville täis
saapatallad on külmaarme täis
müts põlend lumehelvestest
sa sulatasid ära kõik lume
sulatasid ära mu plastist südame
toppisid kopsud kuuesendisesse kilekotti
hingasid polüfooniad mu roiete vahele
mu palitu kuldnööbid on amööbid
ja sinu süda on
lume sees ka liiga
jahe
sa sulatasid mu plastist huuled
mu plastist südame
supermarket
ma olen vannipart
ma olen kummipart
viinamarjad, GMO
GMO, mina
tehisintellektid
sirid, alexad
new balance’id
niked
adidased
kolm triipu
GMO, elu
sära silmis, GMO
soojus hinges, GMO
värvained, mutatsioonid
beetakaroteen
armastus, GMO
sõlmes sõrmed, GMO
pektiin, želatiin
lõssipulber
sina, GMO
E735
mina
GMO
kunst & ameerika
kõige
kõige
parem asi oleks olla
blondi parukaga andy warhol
prillid on mul olemas
karismat veel ehk vähe
hinges pole seda
laus-ameerikalikkust
ketsipaelad varba vahel
tahan olla
blondi parukaga andy warhol
hingeloomast veel ei tea
realism on ihus-pihus
purgisupi asemel
mu paberil on sõnad
pastakas kukub käest
laes autotule vilk
tahan olla
blondi parukaga andy warhol
kontvõõras omaenda kehas
kuus kuus kuus
karjuvad deemonid rahvaprotestil
kuus kuus kuus
sisestavad ehas kiimas mehed telefoni
et hotlaini tabada
minu deemonid ei karju
kuus kuus kuus
nad karjuvad
seitseteist ja kolmkümmend viis
agregaatolekute ja skalaarkorrutiste
vahega
kolm
koma kuus kuus kuus
kuus
punkt
hind jäätisel leivapakil kohukesel
püreestatud taimede lastel
luuvili transrasv ja zika-viirus
kuus kuus kuus
trammipeatus eskalaator kondensaator
kondenspiim ja krõbinad
šokolaadikreemiga
kuus kuus kuus
basseinipump lämmastikdioksiid
ja õhupalliheelium
toiduõli masseerub
häälik labialiseerub
kuus
ma šantažeerun
walseerun
kuus
kuus
klimbisupp
mul tuli isu proosamanna järele
isu keeta sõnadest suppi
helpida mõned värsiklimbid
ja haikusid luusse lasta
mul tuli isu vihmasahina järele
raamatulehtede kahina järele
ja ehitada unes
lumememme
mul tuli isu tuulega mängida
võõraid sõnu suhu võtta
ja toppida
vääraid mõtteid õhku lasta
paberlinnuga lennata
mul tuli isu proosamanna järele
puudu vaid ilusad sõnad
*
mis peab olema
selleks et kirjutada
killuke kihisevat särisevat elevust
keeleotsal enne suiku
mullike päevahimu enne kukke
ja külmavärinad eel koitu
iga sõrme otsa tikitud vähemalt
kaks
üks päike
üks kuu
et kui sinu kaelal mööda selgroo
voogamatuid voole üles liiguvad siis
sinu sees puhkevad õide
löövad end lille
kolm või kolmteist
uhiuut universumit
mis enam ei lõhna minu moodi
Anette Hallik (20): „Mulle meeldib kutsuda end inimkogemuspagasiks. Tahan tunda kõike. Teha kõike. Olen teadlane, õpin keemiat, füüsikat ja bioloogiat. Hollandis. Igatsen Eestit. Ja kirjutan. Igatsen loomingut ja kirjutan sellestki. Arvan, et kõik kogemused, nii kehasisesed kui kehaülesed, on väärt märkimist ja jäädvustamist. Nii et märgin ja jäädvustan ja kirjutan. Sõnad on mu mateeria ja väljendus. Mu eesmärk on panna sindki tundma. Midagigi.“
