*
ingan väl´la
ülë järvä
kuusesinise
pia kohal
ämardub
kevade õng
*
minu inges
eunappu kõrval
käsitse leigatud
nõgessed
*
keik maailma päikëselaigud
nisust laijad
sätëndamas
pühabä omikku
üks kell kaeksa aeg
minu araveittu
unenäus
*
põld sial kedagi
ole enda vasta aus
õbepreesi ja vasklitrite all
on lindakivi
*
pal´laks jäänd
inges
nisust triibulised
uovihmad
mu näul
mu aual
suuremjault mälëstustes
*
tuominga kõrval
igabäävane vaikus
ommikune kaste
nattukese a bärast
õbe uige
*
uota mind
pühabä õhtal
uota mind
melemil pool taevast
ütlë, et uotad
kasvõi vähë
AUTORIST:
Kuidas murdekeel sinuni ja su luulesse jõudis?
Käisin kord ühe filoloogiga oma vanematekodus. Ta viitas peale minu perega kohtumist, et me räägime
Kadrina murdes. Olin üllatunud, sest ma ei olnud seda ise tähele pannud, et tõepoolest räägime omakeskis kirjakeelest erinevalt. Peale selle ei olnud ma varem taibanud, et koju minnes kohandan keelekasutust ja kõrv tasandab keele murdelistest eripäradest puhtaks. See uus teadmine seletas nii mõndagi ja pakkus avastamisrõõmu, aga tekitas ka trotsi. Üsna kiiresti tekkis mul mõte murret dokumenteerida. Veelgi suurema tõuke seda teha sain, kui lugesin Suokassi luulekogu „Tagassi inglite juure” ning kuulasin üht Vikerraadio saadet, mis rääkis Viru keelest ja Viru Instituudist. Raamatut lehitsedes tundsin end kohe oma vanematekodu köögis. Mis aga kõige olulisem – ma tundsin, et olen olemas.
Kas oled ka üldkeeles luuletusi kirjutanud? Kuidas need kaks erinevad?
Kirjutan luulet ja proosat, ent muidugi mõista teen seda enamasti (niipalju kui oskan) kirjakeeles. Tunnen end üldkeeles kirjutades mugavalt ega karda eksida ja keelega mängida. Murdes kirjutades olen ebalevam ja käin sõnadega õrnalt ringi. Murdesõna on erilisem, tänu sellele sobib ta haprasse luuleformaati suurepäraselt. Erinevad on need kaks keelt kindlasti. Mis aga murdekeele huvitavaks teeb, on, et ühtaegu on see hirmus kodune ja soe, intiimne ja salajane. Isegi nii privaatne, et ei tahagi seda kellegagi väga jagada.
Millega peale kirjutamise tegeled?
Minu tegemised saab kokku võtta kahe märksõnaga: kirjutamine ja kunst. Õpin EKAs magistrantuuris kaasaegset kunsti, olen tekstiilikunstnik. Kui varem kirjutasin keskkonnateemalisi artikleid, siis nüüd tegelen proosaga. Eriline huvi on ikka ja endiselt murdekeele ning vähekasutatud sõnade vastu.
