Luule

“kas hakkas nüüd parem” jt luuletusi

Silvia Urgas 21.06.2019

kas hakkas nüüd parem

ma vihkan jaanipäeva
nagu 9-volliseid craft beer’e
nagu su pilku kui sa mind enam ei armasta
nagu vihkan fakte mis kinnitavad
et iga hetk kordub vaid korra

nagu vihkan et ei ole
enam kunagi noorem enam kunagi noorem noorem noorem kui praegu kui siis kui ma vihkasin mõttetut püha mis minu elus mingit tähtsust ei omanud

ma vihkan jaanipäeva nagu
päikeseloojanguid mida ma ei näe
mille magan maha
olles kõige kurvem tüdruk ida-haapsalus
ma vihkan jaanipäeva
nagu maasturijälgi
mustikapõõsastes
nagu õlitamata rattaketti
nagu inimesi
kes endale nädalavahetuseks
out of office’i peale panevad
sest kuidas muidu teataks
et neil on kiire
aga et nad leiavad siiski aega iseendale

ma vihkan jaanipäeva ja tema vihkab mind ja ta päike irvitab mulle läbi
vihmapilvede näkku ja küsib kas ma olen rahul

aitäh küsimast
olen küll
see on mu kalleim traditsioon iseendaga
vihata aasta pikimat päeva
kui palju valgeid minuteid
mida täita vihaga
ega rohkemast
unistada oskagi

 


via loxa

väiksena arvasin
et lasnamäest edasi
ei tulegi midagi
kärberi tänavast idas
on maailma äär

astud
ja kukud alla

mida adrenaliini

ma ei mõistnud
miks nõnda ei tehtud
miks ei lastud endal vajuda
pehmesse lõpmatusse lasnamäe all

kuuldavasti on seal kõik paariliseta jäänud sokid
kampsunid mida pesti liiga kuuma veega
kirillitsas tänavasildid
meie kõigi au ja väärikuse viimased riismed

selle peale on lasnamäe rajatud
ma siiani ei mõista
miks rohkem inimesi
ei taha tunda oma juuri

selleks on vaja teha üks samm
vajuda pehmesse tundmatusse
lasnamäe all

milleks meile kosmos
kui on kõik see

sõitsin nüüd lasnamäest edasi
mind üllatas et mul oligi alati õigus olnud
kärberist edasi ei tulnudki midagi

vaid äär
ja kahe iksiga maxima

 


sise-eesti

kui kõik elavad tallinnas
ei näe keegi enam
lumevalle sise-eestis

kas teadsid
et antslas on ikka veel lund
et kui madila kandist
metsa poole kõndida
siis talla all krudiseb
ja kui hooletult astuda
pudiseb kuuskedelt
krae vahele

et tegelikult veel polegi kevad
kõik käru küla teed on valged

elu linnas on lihtsalt
veel üks viis iseendale
valetamiseks

justkui poleks meie jalge all pelgalt soo
mõne dinosauruse laibaga

justkui su teisipäevahommikune koosolek
tühistaks fakti et su vanaema
suri toas mille seinale
oli naelutatud punasetriibuline vaip

aga juba tema luges raamatuid
käis kinos kogus teatrites kavalehti
juba tema oli tulevik
tulevik on alati juba juhtunud
ta oli oma osakonna juht
ta oli üks esimesi naisi ülikoolis
ta autorataste all krudisesid
muinaslinnuste varemed
aarded viikingite sõjakäikudest
mammutite varbad

mammutid elasid eestis peamiselt tallinnas
juba nemad mõistsid
et kui üldse kusagil siis siin

lund jäi küll iga päevaga vähemaks

euroopa viimane mammut tapeti eestis
ilmselt siis tallinnas
võib-olla on koosolek teisipäeval
just tema haual

seda sa muidugi ei tea

nagu seda
kui pehme kui valge
kui särav kui ilus
oleks maailm su ümber

oleksid sa vaid jänedal

 


tütarlapsest sirgub kontoritöötaja

su vanavanavanaisa murdis sääreluu mõisniku peksu käes
et sina saaksid iga päev tööle hilineda
saades nõnda raha hetkede eest
mil sa tööd ei tee

lõuna ajal vetsupausil käimine
on raiskamine
pissi omaniku raha eest

su vanaema mängis päevad läbi klaverit
et saaksid klapid peas klaviatuuril klõbistada
ühtegi nooti kuulmata
vähemalt on sul look
see suurte klappidega
alternatiivne

nad näevad kaugelt:
kultuuriinimene
mis sest et praegu
loomingulisel pausil

kui sa kolmerattalisega kännujuurika taha ninuli käisid
oli see vaid harjutus igapäevaeluks
kui õun sulle võrkkiiges pähe kukkus
tahtis ta sinult üle küsida
kas mõistsid
et kõik millest unistad
on mõeldud teistele

su peres ei ole kunstnikke

ära pea seda juhuseks

 


ma vahel ütlen et ma olen jeesus

kui ma vahel ütlen
et olen nagu jeesus
sündinud emale jumalast
siis ma teen ainult pooleldi nalja

jumal
maksa alimendid ära
jumal
vasta küsimustele selle kohta
mis tunne on teada endast alati vaid poolt
jumal
ütle kuidas jeesus sellega hakkama sai
ta elas pika ja õnneliku elu
enne kui ta noorelt ja piinarikkalt suri
jumal
sa ju pidid nägema
kuidas jeesus oli sisimas õnnelik
et tal on pool suguvõsa vähem
kellele jõuluks kinke teha
samas pool suguvõsa vähem
kellelt ise neid saada
jumal
kas teadsid et jeesus arvas
et see on tegelikult päris okei
ta on omadega nullis
jumal
kas aimad et
jeesusel oli tegelikult vist päris ükskõik

aga sellest ei saaks head lugu
sellest ei kirjuta piiblit
heal juhul paar rida
needki peab jumalalt üle küsima

eelmine / järgmine artikkel