ilmastikuime
kui talla all torgivad kruusaterad
siis ärritun
ja mõtlen sinu peale
kui kukun end kiilasjääl äärepealt puruks
siis vihastan
ja mõtlen sinu peale
kui vajun läbi jäätunud lombi sääreni külma vette
siis lähen kettasse
ja mõtlen sinu peale
kui mingi imbetsill kihutab täie hooga mööda
ja katab mu sellesama kirjeldamatu sopaga kuni kaelani
siis reaalselt tahaks ära tappa kedagi
ja mõtlen sinu peale
aga kui näen juba eemalt
kuidas sa minule naeratad
olen otsemaid kui troopikasaare embuses
ja mõtlen sinu alla
Tulevikuvisioonid
Aastal 2023
Läks sul suhe perse ja sa tahtsid seda mulle kurtma hakata, aga ma olin hõivatud.
Aastal 2024
Läksid kõik asjad kallimaks, kõik ilmad sitemaks ja minu kolleegi õõvastav läkaköha käis mulle üha rohkem ja rohkem närvidele. Pidin ma siia kontorisse ronima? Kuradi ahvirõugehaige. See lurin ajaks mu kettasse isegi siis, kui ma oleksin sarkofaagis.
Aastal 2025
Tundus mulle esimest korda, et sinu noorusaastad on juba möödas, nagu mu sõber juba varem ütles. Tookord ma veel polnud nõus.
Aastal 2030
Otsustasid sa lõpuks võtta kodulooma. Selleks oli boamadu. Ühel juulikuu pärastlõunal põgenes see boamadu su aiast, roomas maja taga jõe ääres kala püüdva onu selja taha ning neelas ta alla. Levisid isegi kuuldused, et sa saatsid oma boamao sellele onule meelega kallale. Igatahes, suvi läbi meedias ainult sellest räägitigi. Sa said lõpuks isegi oma telesaate. Ning viimaks kuulsaks. Just nagu sa plaanisid…
Aastal 2050
Ületas euro inflatsioon triljon protsenti ja uus 400 meetri maailmarekord saavutati ühesendise eest minema jooksmises. Tuleviku valuuta on Zimbabwe dollar.
Aastal 2100
Läksin ma haibiga kaasa. Ma tõmbasin torrentiga cräcki ja laadisin oma teadvuse üles Windows 274 serveritesse. Traagilise renderdamisapsaka tõttu näeb mu genitaal nüüd välja nagu miski, mis paneks kahetsuspisarad voolama ka keldrikakandil. Liikuda saab vaid edasi.
Aastal 2500
Avati esimene Hesburger Siiriusel – ja ka seal magavad kodutud.
Aastal 3000
Sain ma aru, et see üks asi, mida sa kunagi ütlesid ja mille kohta ma arvasin, et see on armas, oli tegelt hoopis debiilne.
Aastal 4000
Kuupäeva ületanud tuunikalavõileiva kujuga udukogust pärit 18 käpaga krabimonsterid tungisid läbi avatud uste päeva tõttu sulgemata jäetud ussiaugu planeedile Maa ning imesid kõigil lahti!
Üü, vau!
Aastal 10 000
Ületas naiste arv, kes on tegelikult sinust ilusamad, 900 triljoni piiri. Enamus on hiinlased.
Aastal 100 000
Noo-hooh, kas esimest korda saab teha heina nii, et vihma ei saja?
Aastal miljon
Avastati miljon aastat vana telekapult, aga
see ei kottinud enam kedagi.
Aastal kümme miljonit
Esimene hapukurgipurk, mis pole rohelist värvi! Vaata, mida ma ka kõike tähele ei pane. Peaks sellest luuletuse kirjutama.
Aastal sada miljonit
Naabrivant ikka veel puurib raisk! Kas sa lõpetad ükskord selle faking puurimise
ära, vant!
Aasta miljard
Ületas naiste arv, kellel on sinust ilusam perse, 900 bzzbzzbzzbzzbziljoni piiri.
Aastal bzzbzzbzzbzzbziljoni astmes 10 astmes 73 astmes pizdu nahhui
Tuli mulle meelde, et ma tahtsin koos
sinuga kooki süüa.
Kas sa oleksid veel nõus?
armastus on nagu …
öösel vilkuv elisa ruuteri tuluke
täpselt üks sentimeeter liiga vasakul sinu lauast, et selle taha varju jääda
sa tunned, kuidas see plinkimine riivab sinu käbikeha
sa tunned, kuidas sinu käbikeha ei tooda melatoniini
sa tunned, kuidas sinu silmad selle faking vilkumise pärast isegi läbi laugude kipitavad
sa võid pöörata ennast ümber
kuid sa tead
et sinu kukla taga
plingib see raibe edasi
sinu kõrval on teine pool voodist tühi
siia mahuks teine inimene väga hästi ära
siin võiks olla see tüdruk, kes näeb välja nagu cleopatra ja kes kirjutas sulle ükskord vastu terve lause
ta võiks siin kõrval lebada ja naeratada
jyski hübriidvoodi peal kõkutav cleopatra
hübriidvoodi, sest näiteks siit liialt vetruv, näiteks sealt liialt vähe
unistaja
türa sa ei viitsinud isegi nõusid pesta
ja nüüd planeerid siin rojaliteeti külla kutsuda oma ühetoalisesse sitaauku
halloo
elektri hind on 480 kilowatt-tund
nahhui sul öösel ruuter sees on
kuningas saalomunn
äkki cleopatra on lausa nii kena, et viib selle lõhkise taarakoti ära
ja ostab sulle tšeki eest juustupatsi
ja siis imeb lahti
sa ei jää mitte kunagi magama
sa ei jää mitte kunagi magama
sa ei jaksa hommikul oma miinimumpalgalist rimi kassapidaja tööd üldse tehagi
sa saad kinga
kõik on putsis
sa sured üksi
jah
armastus on nagu öösel vilkuv elisa ruuteri tuluke
käib sitaks pinda
arecibo sõnum vol 2
oleme hotellis
kuulan hommikul
kuidas sa magad
kuidas sa hingad
ma tahan ümbritseda sinu pea mikrofonidega
sinu hingamist tippkvaliteedis lindistada
sedasi et ükski toon ei läheks kaduma
ja mitte ainult oma pleieri jaoks
mäletad
et 1974. aastal saadeti avakosmosesse
arecibo sõnum ehk kuldne vinüülplaat
mille peal oli inimkonna kõige olulisem informatsioon tulnukatele
sinna peale oli kodeeritud perioodilisussüsteem, inimese DNA struktuur ja muu häma
igatahes oleks viimane aeg saata järg
arecibo sõnum vol 2
selle peal ei peagi olema rohkem kui seesama sinu hingamine siin praegu
põrutaks selle plaadi teistesse konstellatsioonidesse
las nad kõik kuulavad
ja siis vaatame
mis neil on vastu panna
mingitel tunnaldega vennikestel
mis on neil sinu hingamisele vastu panna ah
mõtlen ja kuulen
kuidas kõrvaltoa somm läheb koridori peldikusse
ja laseb vihaselt ja valjult vedelat
pöt pöt pöt pöt pröööööt
ah tead
vahet pole
las jääb seesama võte
see sobib küll
*
Planeerid öisel Poola kiirteel mitte-eksisteerivast väljasõidust viimaks ometi leida hotelli.
Nuputad lõigata läbi maantee, mis on kõrvaltee, mis on kruusatee, mis on kruus, ja kohtad tsunamist kõrgemat liivavalli, millest isegi unenäos ei saaks üle harvester, rääkimata su Kiast.
Rõõmustad juba Prisma koonusjätsikarbi üle, kui takerdud süngel sõjaväekalmistul tupikusse.
Valad juba Lõuna-India külapoest tellitud hõrgule mangoteele kuuma vett peale ja naeratad, kui avastad, et FedExi kontorisse jõudmiseks tuleb ronida üle lennuvälja piirdetara ja ilmselt ka hüpata tollesama Airbusi peale.
Loobid juba kodus püksid jalast ja karjud võidukalt: „Vabadus!“, kui avastad, et ohhoo – ühel Õismäe kõrvaltänaval kavalasti lõikamine käib siksak läbi 16 tabalukuga suletud 15 värava.
Niisiis! Arvestades seda, kuidas ma – ütleme ausalt – ei tea absoluutselt, kuhu ma lähen…
On uskumatu, et mul õnnestus leida sind!
Igatahes, nüüd ei viivita ma enam millimeetritki ja markeerin ühekorraga samasse kohta paksu punase ristiga:
Varjulise Hiiumaa ürgmetsatuka, kus väidetavalt (ma lugesin internetist) elavad karud.
Ühe mereäärse kohviku kuskil x-kandis, kus on hästi head moonisaiad ja hästi ilusad türkiissinised kohviserviisid.
Tolle prügikonteinerite vahelt slaalomit sõitva kõrvaltänava tütartänava poolse hiireuru, kust tegelikult hotelli sisse pääseb.
Läänepoolse ranna põhjapoolse otsa idapoolse kalda lõunapoolse kivikamaka tagapoolse Alexandri õllepurgi sees elava erakvähihärra.
Ning, kodust rääkides, otse loomulikult enda oma – selle koha, kus kurat iganes sa praegu seda loed!
Jaanus Saar (28): „Kirjutan luuletusi ja lühijutte ning olen avaldamas noorteromaani „Nüüd on küll kõik!“. Mängin kitarri, eeskätt kõiksugu maade folkmuusikat (laulan umbes 35 keeles). Mul on filmifirma MoonGold Productions: teen lühifilme ja dokumentaale paranormaalsetest nähtustest. Tantsin K-poppi, mediteerin budistidega, plaanis on näiteringi minna. Enamasti viibin trennis.“
