leedu keelest Lauris Grins ja Triin Paja
Hajameelne
Kunagi olime kaks kõrvuti
kasvavat kasteheina.
Möödus tüdruk, otsustas sinu
otsa metsmaasikaid lükkida.
Ja kes oleks oodanud
tuules õõtsuvalt
kõrrelt nõnda
kanget igatsust.
Ärgates
olin saanud väledad jalad,
et jõuaksin sulle järele.
Käed – et saaksin
tugevalt kallistada,
kui lõpuks kokku saame.
Õppisin ära inimkeele,
et suudaksin rääkida,
kuidas tookord igatsesin sind.
Põdesin läbi kõikvõimalikud
lastehaigused,
et kõik rüve minus
voolaks higijõena välja.
Enne koitu leppisin kuulekalt,
otsekui alistudes, ja lasin end ümber
riietada puhtasse öösärki.
Valge, valge.
Nagu kõikemattev lumi,
kuhu pole hommikul jõudnud ükski kass
ega kojamees jälgi jätta.
Sel hommikul nägin
aknast unustuse nägu.
Palaviku kadudes,
kui olin terveks saanud,
tahtsin ainult mängida.
Sirutasin käe nukkude järele,
tahtsin neid aina rohkem
ja üha uusi.
Enne tänast
polnud mulle kordagi meenunud
unenägu kasteheintest.
Luik tõuseb
Luik tõuseb päikesega ühes.
Mööda jõeäärt –
tiivad killustavad magava peegli.
Nagu rütmiline aplaus tunnustatud lavastajale,
veel enne tänase etenduse algust,
igasuguse kahtluseta tema ande suuruses.
Mida ta ka välja ei mõtleks, loonud nõnda veatu
taeva, järve, metsa, lahkelt palukest poetava inimese,
jääb ta siiski geeniuseks.
Taeva, kust langeb rahet ja lennukeid ja pomme,
järve, kus suplejad upuvad,
loomi täis metsa, kuhu eksitakse ära,
inimese, kes võtab püssi kätte ja sihib,
……………………………kes riputab rubiini täpselt luigele kaela,
……………………………………kes ilmub kõrkjatest välja
……………………………………………..ja naeratab.
Oleks patt elu mitte ülistada
Möödujate kottidele ja käistele
kinnitatud helkurid säravad soovist elada.
Haiglapalatid ja koridorid on pungil täis
haigeid, kes tahavad terveks saada.
Enne lendu selgitatakse meile,
kuidas õnnetuse korral ellu jääda,
suu on ju antud maitsmiseks ja suudlusteks,
silmad ilu hoomamiseks, kõrvad, et kuulda,
kuidas ammutad igast poorist endasse maailma.
Oleks patt elu mitte ülistada.
Säravad juuksed ja kehakarvad,
iga päev sirutumas kangekaelselt maailma poole,
särav nahk, tugevad hambad, küüned ja luud,
mulle kingitud, minu tahtest hoolimata
klammerdunud selle külge, mida kutsume eluks.
Seda enam, et peres pole keegi haige,
et meie maal ei ole sõda.
Värske õhk silitamas sõõrmeid,
kordan endale igal hommikul:
oleks ju patt elu mitte ülistada.
Pärast paduvihma
Hulkusin niiskes metsas.
Lehtedelt langevad
piisad õnnistasid mind.
Kirjud linnud pugesid
laulhaaval kõrva.
Põrnikad ja röövikud
õpetasid kuulekuse palveid,
kuigi kogemata astusin ikka
mõne otsa, tallasin ära.
Kodus harjasin juustest välja oksad
ja pärnaõitest diadeemi.
Pori tossudelt loputades
kuulasin, kuidas ta igatsus
voolas mustade jõgedena
mööda valamu portselani.
Näis, et püüdsin mitte
midagi võtta, mitte liiga teha.
Tulin ja läksin tühjade kätega,
aga näe, tõin ta metsast endaga kaasa.
Vaid selleks, et jutustada see lugu.
Riitus
Surev mesilane lendas
aknast sisse.
Püherdas selili
justkui mürades.
Jalakesed tõmblesid,
ta liigesed, küünised,
karvakesed värelesid.
Saatis kõikvõimalikke
signaale mu südamesse,
paludes
mult halastust.
Seisin ja vaatasin.
Ei raatsinud.
Tundsin ta valu
üha tugevamini.
Kuid ei raatsinud.
Lõpuks võtsin
kätte
raske raamatu.
Ei suutnud.
Ta visklemine lakkas.
Leebe süü
hoovas minusse
lendu tõusnud hingest.
Asetasin ta kesta
pojengitroonile.
Kuniks tuul tuleb
hüvasti jätma.
Tsirkuse triloogia
I
Taltsutaja veab ringi roidunud tiigrit.
Kui ta haigutab,
kostab kõlaritest möirgamine.
Laps esimeses reas:
„Kas nüüd meid süüakse ära?
…………………………….Ema, kas nüüd meid süüaksegi ära?”
II
Mustkunstnik kutsub lavale
noore naise lühikeses kleidis.
Publik toetab
ta arglikku naeratust aplausiga.
……………………„Mõelge nüüd kõige armsamale inimesele oma elus.
Kui nimi on kirjas, voltige paber kokku ja peitke see sügavale taskusse.
Ja ärge mõelge silmapilgukski muule enne, kui ütlen tema nime.”
Näol – vetetulv,
hakkab nuuksuma.
Rikutud meik.
Rikutud number.
III
Pärast tulekahjut möirgab
tsirkusetelgi juures karu.
Ei jookse kuhugi, jalad nagu maasse kasvanud.
Nutab taga oma jalgratast,
sätendavat rihma ja lõõtspilli.
Kõiki rekvisiite.
