Triin Paja “Nõges”

Värske Raamat nr 21

Triin Paja “Nõges”

96 lk, 2018
Toimetaja: Carolina Pihelgas
Kujundus ja illustratsioonid: Maria Elise Remme
Korrektuur: Lydia Raadik

Triin Paja luulekeel on kujundlik, rütmiline, voogav. See on küps debüüt, mis tõukub maailmaluulest, aga on ometi eestikeelne. „Nõges” viib lugeja rännakule ühte rikkalikku omailma, kus kohtuvad linnud ja linnad, maastikud ja taevas.

Tuhmunud

näen vaid tuhmunud umbrohtu.
vaid tehasevalgust, ainsat õit
pärast talve varajast loojangut.
vaid su väsinud ojasilmi
pakases. su käed
varastavad, et toita teisi –
su käed on pühad.
su käed, puhtad ka vihmata.
ma elan, sest andsid mulle leiba.
hoian su linnuhaprust,
keedan meile oasuppi,
mässin siidist hommikumantli
ümber su padja. öö,
tuhmunud nõgeste värvi.
ma elan, sest andsid mulle leiba.

 

Kajastus

Lauri Sommer, “Pajast paistab…” (ERRi kultuuriportaal, 16.10.2018)

Kaupo Meiel, “Roostes õuntelt peegeldub tolmune meri” (Sirp, 30.11.2018)

Mariliin Vassenin, “Piiri peal” (Vikerkaar nr 10-11, 2018)

Renar Kihho, “Ainsuslikkuse mitmetahulisus” (Värske Rõhk nr 56, 2018)

Ann Viisilehe intervjuu Triin Pajaga (Värske Rõhk nr 56, 2018)

 

eelmine / järgmine number