*
esimest korda
nägin laigulise kuu leinavarjulisi
ahjupiimanibusid
olid tundlikud kuu sonimistevärvilised rinnad
tundsin lainete tõusulikke himusid
pelgasin lasta kibrulistel sääskedel end võrgutada
olen igas sügisöös andnud ennast tuulest viidud tundele.
ja elanud tuhatkordselt rohkem
unenägude muigepäeva maailmas.
häbenesin.
*
musträstaid ma näha soovin
pimestavalt tumedaid, hõrkjalt musti
kaasas kandmas egiptuse jumalate hingi
tahaks pooleks murda mõne tiiva
näha kas ongi nii
et sina minu juurest läksid
kaasas idamaade liiv.
*
valge kohvikann.
kui mustjas kole öö mu õhtukohv seal tuuldub
serval istumas sinisilmseid konni
nutmas ühtesoodu
kuumad pisarad langemas mu kohvikannu.
*
roosad võrratused
pole plastikkarpides samad mis
pilvevahustel tänavakallastel
roosade võrratuste piukseid
kuulen turutädide
kaenlaalustest
ootavad pudupoodnike kellade
intervallide vahelisi ruume
kui kirev on Jumala loomaaed!
ich habe zwei Elefanten
*
0. november.
midagi on surnud. ma tunnen selle lõhna, kui olen silmad avanud.see on minu maailm. hingan seda
sisse.
1. november
salliebemed jäid kurku kinni. köhisin nad hommikul välja. need olidki pigistanud . punased ja ligased. värskelt valatud inimsosin
2. november
ma jäin bussis jälgima mustade pükstega tüdruku huuli. ta ei olnud päris. igas järgnevas peatuses ta naeratas. ma läksin
varem maha. ta oli mind näinud.
naeratanud . õhtu hakul kohtasin oma ema. ma vajusin põlvili puiesteele. kas sa mäletad, hingasin ma välja või sadas vihma.
3. november
bussis naeratavad nüüd kõik. mind valati täis märga iha. iha panna selga läbivuse kuub ja astuda välja. pimeduse lõputusse, mis hoiab. nagu Leele garderoobi taga, kingakuhja varjus. mõttetusi lohknemas põse kurdu.
4.november
ma ei saa enam hingata. ma lämbusin pisarate püreesuppi. ema istus minu vastas
5.november
ma ärkan hommikul ja tunnen,et midagi on surnud. see on mu higi lõhn
0.november
ma vaatasin oma arterisse. see kihistas kui ma lasin ta vabaks. ma kihistasin ka. minust sai jõgi, punased sallipatsid ujusid läbi. ema hõiskas ja Leele hoidis mind süles. esimest korda sain naeratada.
Emma Gogoleva (17) on vägeva kannahõõrdejõuga kingades taevaseen.
