Saara Liis Jõerand kutsuti Värske Rõhu toimetusega liituma 2022. aastal, hetk enne seda, kui ta oli lõplikult otsusele jõudnud, et sellest paremat ega loogilisemat töökohta ta välja mõelda ei suudakski. Üldse on Värske Rõhk temast alati sammukese ees. Näiteks nagu 2013. aastal, kui tema kätte sattus Barthol Lo Mejori „Popdada“, mille sisust, funktsioonist ega üleüldisest rollist jumala poolt loodud elajate nimekirjas ta üht- ega teistpidi vaadates aru ei saanud, või 2016. aastal, kui Tõnis Vilu teda pärast ühes kriitikatöötoas Harry Potteri teemal peetud vestlust Instagramis jälgima hakkas, või 2019. aastal, kui Hanna Linda talle arvustamiskutsega meili saatis, mida ta hingevärinal mitu korda üle lugema pidi.
Akadeemiliselt püüab Saara paigutuda kuhugi sinna, kus kohtuvad keel, kirjandus, semiootika ja matemaatika, sest Saarale meeldib mõelda, kui talle ette öelda, millest. Veel meeldib talle süsteem, ja kõrvalekalded süsteemist, millele saab uusi süsteeme ümber mõelda ja vaadata, kas need töötavad. Ja siis meeldivad talle rikkalikud hommikusöögid ja head sõbrad ja pikad vestlused. See kõik sobib tema meelest toimetajatööga jube hästi.