Maarja Helena Meriste

Luuletoimetaja

maarjahelena.meriste@va.ee

Maarja Helena Meriste toimetab Värske Rõhu luulerubriiki 2019. aasta sügisest. Ühel vihmasel suvepäeval pidas Maarja kirjandusteadlaste suvekoolis Liinakurul ettekande oma stilistikateemalisest bakalaureusetööst. Pärast seda, Liinakuru taluköögi ahju kõrval soojenedes astus ligi Värske Rõhu toonane peatoimetaja Carolina Pihelgas ja kutsus Värskesse Rõhku arvustust kirjutama. Nii sai alguse Maarja tee kirjanduskriitikuna. Mõne aasta pärast kutsuti ta Värskesse Rõhku toimetajaks.
Kirjakunsti külge köidab Maarjat lakkamatu huvi selle vastu, mida ja kuidas sõnadega teha saab. Sageli on just luules need otsingud kõige intensiivsemad, kontsentreeritumad ja ka ootuspärasemad. Maarja meelest on toimetaja omamoodi stilist. Toimetaja töö toimub tinglikult kahes etapis: kõigepealt tuleb tabada toon, sõnum ja efekt, mida luuletuses taotletakse. Seejärel tuleb aidata see võimalikult hästi välja tuua. Mõnikord võib paari sõna jagu nihutatud värsipiir, mõne kirjavahemärgi eemaldamine või lisamine või muud kosmeetilised muudatused aidata luuletusel palju rohkem iseendaks saada. Maarjal pole jäika arusaama sellest, mis on hea luule – ta laseb autoritel end ise ses osas vormida ja arendada. Eelduseks on loomulikult dialoog autoriga – olgu see siis eeterlik või otsesõnaline. Luuletoimetaja tööd peab ta privileegiks, sest luule sünnib millestki, mis on inimesele oluline. Hea on tegeleda oluliste asjadega.
Maarja pole kindel, kas kirjandustoimetajal üldse vaba aega on – paljud „tööülesanded“ lahendavad end ise just siis, kui parasjagu tööd ei tee. Näiteks ilmutab arusaamine mõnest värsist end keset ööd pooluneseisundis või kangastub mõni keele toimemehhanism loodust uurides. Kõige veidram on aga see, et parima loomis- ja toimetamisseisundi saavutab Maarja kehalise liikumise kaudu: olgu see jooksmine, matkamine, mägedes ronimine või jääaugus ujumine.