Arhitektuuripolitsei, kus sa oled?
Ivo laulis 2002. aastal et Tallinn põleb
prohvet
Tallinn põleb
Tallinna puit põleb
Tallinna maja laudis põleb
Tallinna mereäärne kidur haljastus põleb
Tallinna soojuselektrijaamas minu KOV sedel põleb
kuid
betoon ei põle
tornkraana ei põle
kaubanduskeskused ja parklad ei põle
arhiivimaterjalid ja mälestused ei põle
vundamendid ei põle
haridustahe ei põle
lähed õpid EKAs arhitektuuri
sest karjud: Ma ei kannata halba arhitektuuri!
ja sisimas tead et see on ainuke eriala EKAs millega midagigi teenib
ja sisimas tead et sa tegelikult ei tea midagi sellest milline on hea arhitektuur
ja GDsse ei saanud sisse
ja büroos makstakse sulle sita arhitektuuri eest
sest tellija on kinnisvaraärikas
sest kaasaegset arhitektuuri ei tee arhitekt vaid tellija
seesama ärikas kes aitab olla keskerakonnal võimul
ja „vajame uut teed sest kikilips“
ja sind ei koti
teenid juba üliõpilasena neljakohalist palka
korter Kalamajas
kontor Porto Francos
said just uue auto või võitsid järjekordse AS Riigi Kinnisvara konkursi
kõnnid kliimastreigilt koju
fair trade šokolaad pihus ja märkad et
Üks väike maja on rannas maas
rannas maas
rannas maas ja
Kalal väike maja seal
on veel seal
on veel seal
Kuid sellel puudub korralik soojustus
ja parkla
ja rõdu
aga tal on tükk merevaadet
tükk nagu objekt või asi
mida omada ja osta
nagu raamatut või sokki või leiba
mida müüa
mille kultuuri ja ajalugu kandvad seinad
saab asendada
Megapolise-järgse ja Nekropolise-eelse inimasula lemmikmaterjaliga
Raudbetooniga
mille seinale saab riputada Kostabit
põlema
põlema
põlema
Kalamaja puit põleb ning nüüd saab sinna luua uue gentrifikatsioonikeskuse
Patarei – hea lähedal kontoris käia!
Karlova puit põleb ning kodukindlustus aitab sinna ehitada betoonist ning klaasist pere- ja autosõbralikud korterid
asfalteeritud parkla tagahoovis!
Mustjala mõis põleb ning Euroopa Liit jagab toetust et selle asemele ehitada liginullenergiahoone
me loome jätkusuutlikku taristut!
Taebla koolimaja põleb
Kohtla-Järve koolimaja põleb
Rakvere koolimaja põleb
ametnikud otsivad usinalt mööda valdu lammutamiseks hooneid et ise kolida uude kõigi mugavustega korterisse
parkla maa all!
kui rohepööre oleks 2007. aastal teemaks olnud oleks aiaiai iga Eesti linn Solarise keskuse saanud
kui ainult raha poleks kaalul taastaks vanad ja väärikad hooned pooled muinsuskaitsealused objektid
lihtsam on kopeerida-kleepida võtan mahud eelmisest projektist
uus mannetu maja ehitada
see on jätkusuutlik taristu!
laske käiku kultuuri ja mitmekesise elukeskkonna kremeerimise viimane etapp
mehitage tärpentinitehas
avage tsisternid
pistke põlema kõik kehad
masuudi mustad jõed toovad tänavatelt ninna
uusarenduse leha
Tallinn põleb
tõuske üles
Tallinn põleb
siukest kino pole näinud veel
Eesti põleb
see on 1905
Raikküla mõis põleb
Kolga mõis põleb
Sangaste loss põleb
barokkmööbel põleb
klassitsistlik kapp põleb
ja põleb
ja põleb
ja põleb
kuniks kolmas sügisvihm tuleb
kustutab leegid
peseb nõe ja vere tänavatelt
uhub suurte hallide kuhjade alt nähtavale betoonist ja klaasist kastid
tuhastund „Olümpia“
tuhastund „Estonia“
taamal ehakumas mustab
seal oli Lasnamägi
Mustamäel. Siilis. Mõeldes sõpradele.
Ma tätoveerisin käele mooniõie
õhkõrn nahk ja nähtavad veenid
linad voodis on kolletund ja kõvad
mõrad seinas ja
augud tapeedis
millest paistab makulatuur
12 nov 1982 sovetskaja estonija
obrashenie
Brežnev on surnud
tundub et suitsetan taas köögis
sest õuest paistab naaber
kellele ma võlgu
kuid teispool paneeli on hoopis vanaema
kes küpsetab patte
kes praeb pannkooki oma lastelastele
kes vahendavad näffi ja loivavad mööda pimedaid sügistänavaid kesklinn-põhjalinn marsruuti
otsivad kurbasid silmasid
tunnevad kõiki hingesid
see on peost suhu peost sugu
ettevaatust! ta on eestivenelane
me lukustame ennast mahajäetud industriaalhoonetesse terveks nädalavahetuseks et tunda kui kiiresti liigub aeg ja kui aeglased on hetked
kui tukastan siis palun vaata ega mu huuled sinised veel pole
aga lase mul siis olla
kas sa teadsid et
see koht haiseb ja kopitab
et me ei taha minna koju
sest seal haiseb rasva järgi
ja puudub anonüümsus
ka minu vanaema haiseb
kas keegi on veel kaine
ma tahaks lihtsalt suitsu
ja ehakuma saatel kuulata
Joy Divisionit
kõndida mööda tänavaid
Manufaktuuri Paavli Ristiku Kaera Nisu
Sõle McDonalds on Kolgata
Hall on Kolgata
Pirogovi park on Kolgata
jälle tõuseb kevadekuulutaja pingilt
nägu paistes
kaks sigaretti põues
hari vajus juba üleeile lömmi
sa tõused
kolm päeva on möödas ja sa tõused
ma tahaks olla see jõud mis tõuseb sinus
ma tahaks olla Kolgata mägi millelt tõuseb Jeesus
ma tahaks olla Ginsbergi munn milles pakatab nooruslik energia
ma tahaks olla makulatuur tapeedi all millel kajastub Stalini surm
ma tahaks olla WC-pott millesse su okse ei ummistu
ma tahaks olla klaas vett mida sa ei unustanud juua
ma tahaks olla adrenaliin mida süstitakse sulle voodis punaste meeste poolt kiire abi
rabi kuskil palvet loeb ei ta mõtle sinule
kuid ta ajastus on õige
ja ma loodan et sa kuulsid kui ma hüüdsin
et liigu üles ikka mööda vasemat poolt
sest muidu võib sind fallosest hammustada madu
ja ma juhatan sind nagu mind juhatas
Apostel Andreas kui ma kõndisin Vladivostokis
Muhammad kui ma käisin Kabulis
Buddha kui ma käisin New Yorgi 7ndal avenüül
AntsuSass kui ma käin Arsenali keskuse taga
ma olen näinud jumalat tema saabumise kohas
ma olen näinud laipu nende hukkumise kohas
mina olengi Sebastião Salgado
dokumenteerin valu
elustan valu
jäädvustan valu
edastan valu
vaadake valu samal ajal kui te sööte disainerdiivanil betoonist ja klaasist valges kastis
kass süles
Bekkeri saia NOPi hummusega
vaadake kuidas piinleb ligimees
kuidas valutab mu enese liha
see ei toimu miskil maal vaid kõrvaltänavas
ja miski pole valusam kui näha
kui sinised on huuled trepikojas või kui paistes jalad bussipeatuses
kõnnid kohvitopsiga mööda ja teed telefoniga pilti
katsumata pulssi
keerata siis külili
sülitan vakstule
inimesed on ilusad ja hääd
*
ta jäi nutma
naljaloo peale mu lapsepõlvest
kõht kõveras
ma läksin kööki
kapist külma veini võtma
et õhtusöök oleks magusam
me ei näinud teisi
liivalaia teel kihutamas
pilgud pussitatud ehal
ta jäi nutma
peale minu kurba nooruspõlve lugu
uuel uhkel promenaadil
ma tundsin häbi
kandes endas seda sama iha
mida enne tedagi
me vaatasime laevu
lastes end unistuse manu
lubades pausidel end kanda
ta jäi nutma
kui läksin läbi värav nr 2
kohvris kaasas embused
ma õppisin villima
nukruse viljast punakat nurjatust
Santa Engrácia ees
me ei saatnud
sõnu mitte ühtki
margid jõin kõik maha
ta jäi nutma
diivanile krampi
ei saa hilineda rongile
ma panin kotti tema kaasa antud suudlused
need pudenesid lauale
kleepuvale vakstule
me ei lugenud neid üle
joomakaaslastega kraapisime kokku
ja tõmbasime ninna
ta jäi nutma
köögis õhtusöögi taha
tatar hapukoorega
ma juba magan
homme tuleb vara minna tööle
või aitas 7 klaasi veini
me omaette tõuseme
ja uinume ka siis
kui see tema eest või pärast
ta jäi nutma
toolil tammepuidust
nõnda palju valu
ma pühkisin nii pisarad
suudlused kui ka naeratused
vaiba alla peitu et
me ei peaks
neid hetkel nägema
elus toimub olulisematki
Ekke Janisk (23): „Ma olen see, kes korjab aastavahetusel kõik teie pudenenud truismid ja poolikud mõtted bussipeatustest ning parklatest kokku, et need kevadel korralikult kasvuhoonesse kasvama panna. Siis on ka järgmistel jõuludel piisavalt kumisevaid sõnu, mida pere keskel poetada või linnas joovastunult loopida.”
