*

Nõukogude liidu lagunemine oli katastroof

lugesin diplomaatiast putin tahab
taastada impeeriumit

kohutavad inimesed
on mida soovida

mu vanaisa tuba ongi nagu putini impeerium
kunagi ilus siis kustuv nüüd tolmune tolmused kardinad ees
isegi päeval päike vaevu paistab sisse
need jubedad tuhvlid juba lotsikantud kola kola majatäis kola
tahab tagasi neid roostes külmkappe

muuseumid tuleks kõik põletada
et poleks ajalugu mälu
poleks impeeriume ega selle ihaldajaid

tahta tagasi poliitilisi mõrvu
emasid kes sünnitavad lapsi sõdade jaoks suurtükitorude ette
kioskid kus sai viina klaasiga

Igatseda taga

pärast nostalgitseda nutta taga miljoneid surnuid

midagi sellist soovida
impeeriumi

kogu seda õnnetust

kohutav



*

raadiost kuulsin uudist
700 ajateenijat vandus Eestile truudust

ma naersin!

käisin ju ka
sõjaväes

poisid rääkisid
kuidas põgenevad üle mere

õhtu otsa naersin!

Valetavad!



*

Täna hommikul vanaema pool ärgates mõtlesin
Hea et me koos ei ela
Sa oled hommikuti kole
Su suu haiseb
Ma olen hommikuti kole
Mu suu haiseb
Kuidas me elaks nii koos
Sa näed milline ma olen
Ma näen milline sa oled
See oleks õudne



*

Isa käest küsisin
kas sõda tuleb
Ta ütles pohhui
las tuleb
Et kole on küll
aga ongi liiga kaua rahu olnud

inimesed ei oska enam elada



?

Õhtu üksikus majas
(keset metsi)
ilma sinuta
olen söönud
olen joonud
nüüd lähen magama

õhtu üksikus majas
kuulasin päeval raadiot
räägiti sõjast
inimeste rahulolematusest

panin kinni

olen väsinud inimeste rahulolematusest

õhtu üksikus majas
metsade mühinas



*

Mida teinud
ei midagi

natuke
lonkinud rannas
mõelnud sinust
armastanud püüdnud armastada
lõhkunud puid
õhtul pesin pesu
kuulasin linde läbi maja
kevad ongi tulnud
kirjutasin mõne luuletuse
mõni tuli vist isegi hea

õhtul jälle üksinda

kuulan enda häält kajamas raadiost
loen seal luuletusi sinust

ma ei teadnuki
kui palju ma
sind
armastasin



*

Varjusin oma tuppa
kui saaks elaks terve elu siin
olen alati selliseid tube armastanud
pööningukambreid

vahin aknast kevadet ja suve
puid kohisemas tuules

lähen läbi nende hallide päevade
ilma sinuta

vahel istun fbs
vaatan eestlasi
kuidas nad elavad

Paljud on aastapäeva puhul õnne soovind üksteisele
sõnad millesse ma ei usu

eestile edu
tulevikku rikkust
veelgi paremat elu

riputanud lehvivaid lippe
teind selfisid sõjakola taustal
ilge naeratus

sõjas te vaevalt naeratate
naised nutavad kodus
näost hallid koledad
mure vajutab näkku kortsud

Läbi seinte kostab vene filmide hääli
onu uno vaatab vene kanaleid
igatseb taga minevikku nad peavad putinit heaks

natside lemmik on putin
ma eile sain teada
hitlerifännid armastavad
isegi kopsuhaiged vanamutid vanamehed
vähihaiged kiidavad putinit
arvavad venemaal elatakse paremini
politkovskaja oli rumal inimene
kes toppis oma nina kuhu poleks pidanud
nemtsov oli nõme

ma ise ka ei tea enam
mis on tõde aga ma tean
ma tunnen su alati ära
kui ma sind näen

ema miks sa sünnitasid mu
ma ei tahtnud ju siia teie maailma

Ma peaksin selle lõbusamalt lõpetama
siis ei ehmata keegi ära kuidas kasemaa ei oska lõbusalt
Elu on ilus
Inimesed on targad ja ilusad
Ma armastan seda maailma
Eesti miks sa juba otsa ei saa



*

Rääkisime täna ühega fbs
ei tule mingit sõda
ütles ta

riigimeestest austab kõige rohkem
obamat merkelit
ansipit
neis on seda
riigimehelikkust

trump ja putin
väikese südame ja hingega

ma ei tea
putinil on ju küll riigimehelikkust

putin teeb kõik
oma riigi heaks

käis täna tartus kuulsa professori matusel
aula oli täis
rahvast läks neli bussitäit kalmistule
liiklus oli kõik seiskunud

uhke

nii on ainult tartus!

Olen lugend mälestusi 1940ndaist
kuidas ka siis maeti professoreid tartus
Kuulsaid nimesid
pole ühelgi ise käinud veel
kunagi lähen

professori matus on ajalooline sündmus
nagu sõda

professoreid ei tohiks kindlasti tuhastada
kõik peaks olema nagu endistel aegadel
muidu pole kedagi näidata
poleks bussitäite viisi rahvast
liikluse seiskumist
seda melu mida professori surm toob
isegi sõja ajal

omamoodi on see uhke
inimeste maailm

nagu ka sõda



*

kui nad sõdisid süürias

kui nad pommitasid linnu
kuulasime meie üksteist ja jõime kirjandusõhtutel odavaid uus-​meremaa veine
olime lummatud iseenda häälest
(vahel tulid meelde stalin ja hitler)

kui nad tapsid droonidega inimesi
käisid vanemad tööl ja õhtul tulid väsinult koju
(ja ükskõik oli ka)

kui kuningad lõbutsesid ja sõdisid
lõbutsesime ja vihkasime ka meie üksteist

niipalju oli teha

sel ajal kui kuningad läksid sõtta linnade ja rahvaste vastu
ja ajasid neid nagu lambakarju
ei teinud meie midagi
ainult määgisime



*

Kui ma kord suren
matke mind fb vestlustega sinuga
neid saab köidete viisi
terve virn käsikirju pange mulle rinna peale
seal me kakleme ja tülitseme üle päeva
seal oled sina
keda ma armastasin

kunagi tähendasid need mulle palju
nüüd lugege ise
võibolla midagi tunnen
kui saaksin neid veel näha

pange kirjaniku muuseumi
minu tuppa laua peale
kus oli mul kord arvuti
mu vana mac

1000 aastat hiljem
kui mu süda on mullaks saand

kas mõistate veel mind

mu igatsusi olla
vaid sinuga