LILLED

Mulle kingiti lilled.
Miks? Sest minust oli kasu.
Nuusutan lilli. Neil pole peaaegu
mingisugust lõhna.

Viin lilled koju. Kas sulle kingiti
lilli, küsib mees.
Ise näed, vastan, sina ju mulle
lilli ei too. Kas pole nii?

Sul on õigus, häbeneb tema.
Need on ilusad lilled. Ta tuleb
ja nuusutab, aga lilledel pole
peaaegu mingisugust lõhna.

Kuule, sina lõhnad ikkagi paremini,
ütleb ta ja naeratab.
Nüüd ma ei tea, mida vastata.
Ma ei tea, kuidas ma lõhnan.

Läheme teise tuppa. Jutt on lõppenud.
Lilled jäävad vaasi.
Nad teavad, kuidas nad lõhnavad, teavad,
et neil pole peaaegu mingisugust lõhna.


SILMAD
Morton Feldman, „Triadic Memories”
Kui vihma sajab, on lompides kellegi silmad,
need vaatavad mudast vastu.
Muda silmad.
Muda pilgutab silmi, iga piisk
lööb pildi uuesti sassi, aga ta püüab siiski
midagi kokku panna, kas või ainult
ajutiselt, sekundikski.
Aga vihma sajab lakkamatult.
Vihm on ilus, tihe ja rütmiline,
muda pingutab, et paremini näha,
ja tõepoolest näebki iga piiska,
tajub avara, täiusliku ringina,
siia ringi mahub ära peaaegu kõik,
aga mitte ainuski piisk.


SAMMAL

Auto oli rikkis, ma ei osanud parandada,
hakkasin jala minema.
Läksin otse läbi metsa. Linnud laulsid.
Kevad, puuokste küljes on punased pungad.
Läksin läbi oja, vesi on külm.
Läksin edasi, maas olid surnud lehed,
aga keegi ju elab seal, kas nad on siis surnud?
Sammal oli kirgas ja roheline, tegi maailma
kuidagi vaiksemaks, nii vaikseks,
et unine elu hakkas vaikselt ärkama,
kuigi päriselt ta ei ärka, nagu minagi.


SÕBRANNA

Saan linnas sõbrannaga kokku.
Temaga on kõike juhtunud: käis arsti juures,
sai teada, et testid ei valeta, ta tõepoolest
ei ole rase, läks koju, komistas ja kukkus ja
väänas jala nii pahasti välja, läks ikkagi baari
ja jõi ennast purju, ei tea, kuidas see juhtus,
oleks peaaegu politseisse viidud, aga pääses,
läks veel ühte baari, nägi üht mehe sõpra,
jõi veel, pärast magas sellega, ei tea miks,
tuli koju, sai teada, et testid ei valeta,
ta tõepoolest ei ole rase. Aga kes teab?
Kuulan rahulikult. Mina olen tema sõbranna,
kellega pole midagi juhtunud.
Ma ei käinud arsti juures. Ei komistanud.
Ei väänanud jalga välja. Ei joonud ennast purju.
Ei maganud mehe sõbraga. Ei saanud teada.
Äkki vaatab ta mind imelikult. Mis sina vahepeal
teinud oled? Kuidas saab selline inimene
olemas olla?


LAINE

Astun tekile. Süda pööritab,
siin on vähemalt tuul. Kõva tuul.
Jalgealune kõigub.
Reelingu äärde ilmub pitsiline vahuriba.
See riba kasvab. Pitsiline äär,
nagu tahaks keegi tõmmata valge suka
üle terve laeva.
Roheline mass nagu pudeliklaas
ronib sukale järele,
kerkib nagu vahuvein,
tuleb välja, et mina ei olegi suur,
üks tume keel ilmub kõige alt
ja limpsab üle vööri.
Olen kaelani märg. Ootan, mis edasi saab.
Aga laine ei tule enam,
ta pühkis üle laeva ja ei tule enam kunagi tagasi,
no milleks? Sest mina
ootan, mis edasi saab?


SODIPODI

Baaris on alkoholi lärm. Üks mees
tuleb küsima, kas ma oskan
joonistada? Ma ei oska
vastata. Miks te küsite?
Tahaksin näha oma nägu, vastab
tema, ma ei näe kunagi
oma nägu, peeglis ei ole ma kunagi
päriselt oma nägu.
Proovin midagi sirgeldada ühe
flaieri tagaküljele. Ta vaatab
seda tõsiselt. Nojah,
te ei oska joonistada.
Aga see ei loe.
Kas võin pildi endale võtta?
See ei ole pilt, ütlen mina,
mingi sodipodi. Mees erutub.
Palun kinkige see mulle, homme vaatan
kaine peaga, mis sodipodi
nägu ma olen.


INDIA NUMBRID

Araabia numbrid on ilusad.
Kirjutan araabia numbritega: Prantsusmaal
elab 6 000 000 araablast. Araabia kuus
on nagu seina peal roomav tigu,
aga nullid on ikkagi ilusamad.
Nemad on pärit Indiast.

Maailmas on üle 60 000 000 inimese,
kes on kodumaalt põgenenud. Veel
üks india number, ja meiegi võiks olla
nende seas; veel üks, ja peaaegu kõik
oleksid kuhugi põgenenud.
Lõunast põhja, põhjast läände,
läänest paradiisisaarele. Nina
kergelt kirtsus, sest puhkus Ibizal
pole enam päris sama. Frontexi eelarve
kasvab juba paari aasta pärast
CCCXX miljoni euroni.

Vabandust, kirjutasin selle Rooma numbritega.
Ja selle kirjutan ka: möödunud aastal
uppus Vahemerre üle MMMMM inimese,
kellest ei saanud kunagi illegaalset immigranti.
Aga aitab küll. Rooma numbrid on
koledad.

Peeglike, peeglike seina peal,
mis on kõige ilusamad numbrid
ilma peal? Kohmetub peeglike, ei taha vastata.
Ähvardan ta katki lüüa.
Siis ütleb peeglike: andestage, kuninganna,
araabia numbrid on ilusad,
aga india numbrid on ilusamad veel.